Norstat Eesti uuringu kohaselt kogevad enam kui pooled rasvunud inimesed oma igapäevaelus negatiivset või ebaõiglast kohtlemist kaalu tõttu. Neist 13 protsenti puutub sellega kokku pidevalt.
Uuringust selgus, et 32 protsenti Eesti inimestest peab rasvunud inimesi ise oma olukorras süüdi ja 50 protsenti peab peamisteks põhjusteks mugavust ja laiskust. Samal ajal tunnistab 37 protsenti inimestest, et on märganud ühiskonnas ülekaaluga seotud diskrimineerimist ja negatiivset suhtumist.
Novo Nordisk Eesti juht Koit Arro rõhutas, et rasvumist nähakse sageli ekslikult kui tahtejõu puudumist. Tema sõnul on rasvumine tegelikult krooniline haigus, mis vajab mõistmist ja teaduspõhist tuge. Arro märkis, et rasvumine on süvenev rahvatervise probleem ja kui see oleks lihtsalt tahtejõu küsimus, ei oleks enam kui pooled Eesti inimesed ülekaalulised ja iga viies rasvunud.
Koomik ja õppejõud Aleksandr Popov sõnas kehakaalu kohta, et kõigil on see olemas ja kõik tahavad selle kohta midagi arvata, eriti selle kohta, kui palju teised võiksid kaaluda.
Märtsis algav sotsiaalkampaania “Räägime elevandist toas” soovib murda kehakaaluga seotud müüte ja valearusaamu. Rasvumine on krooniline haigus, mis omakorda soosib teisi terviseprobleeme ja haiguseid. See on tõsine rahvatervise probleem, mis suurendab südamehaiguste, diabeedi, vähi ja isegi depressiooni riski.
Tervise Arengu Instituudi andmetel põhjustab liigne kehakaal Eestis igal aastal umbes 650 enneaegset surma. Üle 60 protsendi Eesti täiskasvanutest on ülekaalulised ning iga viies on rasvunud. Liigse kehakaaluga seotud ravikulud ulatuvad aastas ligi 107 miljoni euroni ja kogukulu hinnanguliselt 125 miljoni euroni.
