Igal aastal tähistatakse 1. märtsil ülemaailmset pulsipäeva. Kardioloogid rõhutavad, kui tähtis on osata käsitsi pulssi mõõta oma randmelt, teha seda regulaarselt ja märgata muutusi enesetundes. Pulsi mõõtmine on lihtne viis hinnata südame tööd ja avastada varakult rütmihäireid, näiteks kodade virvendusarütmiat.
Pulsipäeva eesmärk on tõsta teadlikkust südame rütmihäiretest ja jagada nõu, kuidas oma südant kaitsta. Eesti Kardioloogide Seltsi rütmihäirete töögrupi juht ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla Südamekeskuse rütmihäirete arst dr. Priit Kampus sõnas, et on oluline, et inimesed oskaksid ise vajadusel randmelt pulssi mõõta. Abiks võivad olla ka nutikellad või vererõhuaparaadid. Dr. Kampus lisas, et vanuse ja kaasuvate südamehaiguste korral suureneb ka inimestel südame rütmihäirete risk, mida oleks võimalik tuvastada regulaarselt pulssi mõõtes. Võimalik terviseprobleem tuleks lasta tervishoiuasutuses vastava aparatuuriga üle kontrollida.
Kuni kolmandik inimestest kogeb elu jooksul kodade virvendusarütmiat, mis on üks levinumaid südamehaigusi, mida võib elu jooksul kogeda kuni kolmandik inimesi. See võib olla ohtlik, sest suurendab insuldi riski. Seetõttu kutsuvad Eesti Kardioloogide Selts ja Ravimitootjate Liit inimesi üles õppima pulsimõõtmist ja olema teadlik rütmihäirete riskidest.
Kuidas hoida oma südant?
- Märka muutusi: Tunneta oma pulssi kaelal või randmel. Kui pulss on liiga kiire, aeglane või ebaregulaarne, pöördu perearsti poole. Arst võib teha EKG või muid uuringuid. Healoomulised ja harvaesinevad rütmihäired võivad mööduda iseenesest, kuid on ka eluohtlikke rütmihäireid, mis vajavad arstlikku sekkumist.
- Hoia süda terve:
- Söö tervislikult ja mitmekülgselt — rohkem puu- ja köögivilju, vähem loomset ja transrasva, mõned korrad nädalas on rasvane kala soovituslik.
- Vähenda alkoholi — naistel kuni 1–2 ja meestel kuni 2–3 ühikut päevas, vähemalt kolm järjestikkust alkoholivaba päeva nädalas.
- Loobu suitsetamisest — suitsetamine suurendab südamehaiguste riski kuni 4 korda.
- Regulaarne liikumine — vähemalt 30 minutit liikumist päevas.
- Hoia stressi kontrolli all ja tegele lõõgastavate tegevustega.
- Kontrolli regulaarselt tervist, sealhulgas vererõhku ja kolesteroolitaset.
Millised haigused võivad rütmihäireid põhjustada?
Rütmihäire tähendab, et süda ei löö regulaarselt, toimub kõrvalekalle tavapärasest rütmist. Rütmihäireid võib jagada kaheks.
- Aeglane rütm: Võib põhjustada väsimust, pearinglust või minestustunnet.
- Kiire rütm: Tekitab südamekloppimist, ebamugavust rinnus ja pearinglust.
Kõige sagedamini esineb kodade virvendusarütmiat (KVA).
- KVA korral: Südame kojad tõmbuvad ebaregulaarselt, verevool südames aeglustub ja võivad moodustuda trombid. Kui tromb jõuab ajju, võib see põhjustada insuldi, mis on KVA eluohtlik tüsistus.
- Sümptomid: Südamepekslemine, pearinglus, õhupuudus või valu rinnus, tunne, et süda on rütmist väljas.
Õnneks on KVA ravitav- on olemas erinevaid ravimeetodeid, mis aitavad vähendada sümptomeid ja tüsistusi ning parandada elukvaliteeti.
Loe lähemalt ja vaata, kuidas Ida Tallinna Keskhaigla kardioloog-juhtivarst dr. Henri Kaljumäe õpetab endal pulssi mõõtma SIIT.
