Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringu kohaselt on vereringeelundite haigused Eestis suurimaks tervisekaotuse põhjustajaks, moodustades 35 protsenti kogu tervisekaotusest.
Südame- ja veresoonkonnahaigused, eelkõige kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi ja insult, on kogu maailmas juhtivad suremuskaotuse ja haiguskaotuse tekitajad. Aastal 2023 kaotati Eestis vereringeelundite haiguste tõttu kokku 150 177 eluaastat.
Tervisekaotus iseloomustab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Kokku kaotas Eesti rahvastik 2023. aastal 424 044 eluaastat. Mehed kaotasid haiguste, vigastuste ja enneaegsete surmade tõttu 197 688 eluaastat, naised aga 226 355 eluaastat.
Meeste tervisekaotuse peamine põhjus on enneaegne suremus ehk eeldatava eluea lõppu jõudmata toimunud surmad. Naiste puhul on aga suurem osa tervisekaotusest seotud haiguste ja vigastustega kaotatud eluaastatega. Perioodil 2017–2023 olid peamised tervisekaotuse põhjustajad kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi ja aju verevarustuse häired, sealhulgas ajuinfarkt. Meestel on täiendavalt olulisel kohal maksatsirroos ja naistel liigesekulumus ehk osteoartriit.
Tervisekaotuses esineb piirkondlikke erinevusi. Kõige enam kaotatud eluaastaid 1000 elaniku kohta on Hiiu-, Jõgeva- ja Ida-Virumaal. Sooliselt vaadatuna on nii meeste kui naiste puhul kõige rohkem kaotatud eluaastaid 1000 elaniku kohta Hiiumaal. Meestel järgnevad Jõgeva- ja Järvamaa, naistel Ida-Viru- ja Jõgevamaa.
Uuringu elluviija, TAI analüütik Maria Lepnurm tõi esile, et tervisekaotuse peamised põhjused on juba aastaid olnud vereringeelundite haigused ja kasvajad – vastavalt 35 ja 17 protsenti. Meestel on lisaks märkimisväärsed ka vigastused ja mürgistused, naistel aga lihasluukonna- ja sidekoehaigused, psüühika- ja käitumishäired ning sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused.
Kõige suurem tervisekaotus on vanemaealistel, ehk 65-aastastel ja vanematel, kelle puhul moodustab see 54 protsenti kogu rahvastiku tervisekaotusest.
Võrreldes 2017. aastaga on tervisekaotus 2023. aastal suurenenud 5548 eluaasta võrra ehk 1,3 protsenti. Samas on tervisekaotuse näitaja 1000 elaniku kohta pisut langenud: 2017. aastal kaotati enneaegsete surmade ja haiguste tõttu 318 eluaastat 1000 elaniku kohta, kuid 2023. aastal oli see näitaja 310.
Lepnurm selgitas, et väga suur osa tervisekaotusest on seotud elustiiliga. Aastate lõikes on naiste tervisekaotuses valdavalt suurem haiguskaotus, meeste puhul aga suremuskaotus.
TAI uuring “Eesti rahvastiku haiguskoormus 2023. aastal” annab põhjaliku ülevaate, millised haigused ja vigastused mõjutavad rahvastiku tervist kõige enam ning millised põhjustavad enneaegset surma.
