Enesekindlus pole ainult neile, kes on sündinud tugeva iseloomu ja loomuliku autoriteediga. See on oskus, mida saab teadlikult arendada. Paljud edukad ja karismaatilised inimesed ei ole enesekindlusega sündinud, vaid on selle samm-sammult üles ehitanud – sama saab teha meist igaüks. Küsimus ei ole ainult selles, kuidas teised sind tajuvad, vaid eelkõige selles, kuidas sa ise ennast näed ja tunned.
Enda tundmine on enesekindluse alus
Kui inimene ei tunne end ega tea, milleks ta on võimeline, siis on raske enesekindlust üles ehitada. Esimene samm on teadlikkus oma tugevustest ja nõrkustest. Küsi endalt: “Mis on need asjad, milles ma olen loomulikult hea?” ja “Millised hirmud või kahtlused mind tagasi hoiavad?”. Sageli polegi probleem selles, et me ei suuda midagi saavutada, vaid selles, et me ei ole endale teadvustanud, kui palju meil tegelikult potentsiaali on.
Enda tundmaõppimine tähendab ka arusaamist, millal ja miks me tunneme end ebakindlalt. Kas see juhtub siis, kui satume uude seltskonda? Kui peame avalikult rääkima? Kui seisame silmitsi kriitikaga? Neid hetki analüüsides saab igaüks leida enda käitumismustrid ja hakata teadlikult oma enesehinnangut üles ehitama.
Kehakeel – kuidas füüsiline olek Sinu enesetunnet mõjutab?
Pole saladus, et meie kehakeel räägib rohkem kui meie sõnad. Kui inimene seisab sirge seljaga, vaatab vestluskaaslasele silma ja räägib selge häälega, tajutakse teda enesekindlana. Selline kindla hoidakuga kehakeel ei mõjuta ainult teiste arvamust, vaid muudab ka inimese enda enesetunnet.
Harvardi Ülikooli sotsiaalpsühholoog Amy Cuddy uurimustööd enesekindluse teemal on näidanud, et avatud ja enesekindel kehakeel võib füüsiliselt vähendada stressitaset ja suurendada enesetunnet parandavate hormoonide tootmist. Seega tasub teadlikult jälgida, kuidas end hoiad – kas su õlad on pinges ja vajunud ettepoole või seisad sa kindlalt ja avatud hoiakuga?
Ka silmside mängib olulist rolli. Kui vestluskaaslane tunneb, et teda kuulatakse ja temaga hoitakse kontakti, loob see usaldusväärsuse ja tugevdab suhtlust. Samuti on oluline hääl – rahulik ja selge kõne viitab enesekindlusele ning aitab jätta kompetentse mulje.
Kas enesekindlust saab teeselda?
Sageli räägitakse strateegiast „fake it till you make it“ – teeselda enesekindlust, kuni see muutub sulle loomulikuks. Tegelikult pole see niivõrd teesklus kui harjumuse kujundamine – mõnel võtab rohkem aega, mõnel vähem. Kui inimene hakkab end teadlikult enesekindlamalt väljendama, siis aja jooksul muutub see osaks tema loomulikust käitumisest.
Üks lihtsamaid viise seda harjutada on astuda teadlikult olukordadesse, mis tunduvad veidi ebamugavad. Olgu selleks siis vestluse alustamine võõra inimesega, avalik esinemine või lihtsalt kindlamalt oma arvamuse avaldamine. Iga selline samm suurendab enesekindlust ja vähendab hirmu – mida rohkem kogemust erinevates olukordades hakkama saamisega on, seda suurem on enesekindlus ja usk endasse.
Välimus ja enesetunne – kas need on seotud?
Kuigi enesekindlus peaks tulema seestpoolt, ei saa siiski eitada, et välimus ja enese eest hoolitsemine mõjutavad seda tugevalt. See ei tähenda kallite riiete kandmist või moesuundade jälgimist, vaid pigem seda, et inimene tunneb end oma kehas hästi. Hoolitsetud välimus annab märku, et austad iseennast ja oma heaolu ja tekitab ka hea enesetunde.
Samuti on füüsiline aktiivsus üks parimaid viise enesekindluse tõstmiseks. Regulaarne treening mitte ainult ei paranda füüsilist vormi, vaid vähendab ka stressi ja tõstab energiataset. Kui inimene tunneb end tugevana ja vitaalsena, kajastub see ka tema enesehinnangus.
Mõtteviisi jõud – kuidas sisemine dialoog mõjutab enesekindlust?
Kõige suurem mõju enesekindlusele on inimese enda sisekõnel. Kui mõtteviis on pidevalt enesekriitiline ja kahtlev, on keeruline saavutada enesekindlust. Vastupidiselt, kui inimene suudab teadlikult oma mõtlemist suunata, hakkab ta nägema maailma ja iseennast uues valguses.
Kas oled kunagi endale öelnud: „Ma pole selles hea“ või „Ma kindlasti ebaõnnestun“? Need mõtted loovad liiati negatiivse eneseprogrammeerimise. Selle asemel tasub harjutada enda julgustamist: „Ma suudan sellega hakkama saada“, „Iga kogemus teeb mind paremaks“, „Mul on õigus enda arvamusele“.
Enesekindlad inimesed ei ole need, kes ei karda kunagi eksida – nad lihtsalt ei lase hirmul ennast peatada. Nad teavad, et ebaõnnestumine on loomulik osa arengust ja iga samm edasi teeb neist tugevama inimese.
Tony Robbins räägib sellest lähemalt oma Ted-kõnes siin:
Enesekindlus on harjumus, mitte kaasasündinud anne
Enesekindlus ei ole staatiline omadus, vaid pidev protsess, mis nõuab vähemalt või rohkemal määral tööd. See algab enese tundmisest, kehakeele ja mõtteviisi muutmisest ning väikeste teadlike sammude astumisest. Iga uus kogemus, iga väljakutse ja iga eneseületus ehitab seda tasapisi üles.
Mida rohkem harjutad enesekindlat käitumist, seda loomulikumaks see muutub. Võti peitub järjepidevuses – enesekindlus kasvab, kui sa annad endale loa riskida, eksida ja õppida.
