Diabeediga inimeste ravi järjepidevus on Eestis kujunemas tasuliseks võimaluseks, mitte avaliku tervishoiusüsteemi loomulikuks osaks, hoiatab Eesti Diabeediliidu president Ulvi Tammer-Jäätes.
„Diabeet on eluaegne haigus, mille edukas juhtimine eeldab pidevat, järjepidevat ja isikustatud eriarstiabi. Arstid ja diabeediõed ei täida ainult ravijuhiseid, vaid tunnevad patsienti, tema haiguskulgu ja igapäevaseid väljakutseid. See pikaajaline ravisuhe on osa ravist,“ ütles Tammer-Jäätes.
Viimastel kuudel tekkinud olukord, kus mitmed endokrinoloogid ja diabeediõed on Tartu Ülikooli Kliinikumist lahkunud, ei ole tema hinnangul aga pelgalt personaliküsimus. Tegemist ei ole patsiendi valikust ega ravivajaduse muutumisest tuleneva arsti vahetusega, vaid tervishoiusüsteemi tasandi probleemide tagajärjega, mis on seotud töökorralduslike pingete, suure koormuse ja juhtimiskultuuriga. Mitmed kogenud spetsialistid on seejärel jätkanud tööd väljaspool avalikku süsteemi, mis tähendab patsientidele sageli aastatepikkuse ravisuhte katkemist ning võimalust sama arsti juures jätkata vaid tasulises ravis. Paraku seab see diabeediga inimesed ebavõrdsesse olukorda ning tekitab ebakindlust ja turvatunde kadumist.
„Arstivahetus on diabeediga patsiendi jaoks sageli väga koormav, isegi siis, kui ravi vastab juhistele. See tähendab oma haigusloo uuesti selgitamist, uue suhtlusstiiliga kohanemist ja usaldussuhte taastamist, mis ei oleks pidanud tekkima süsteemsete probleemide tõttu,“ selgitas Tammer-Jäätes.
Kuigi kliinikum suudab tagada e-konsultatsioonide, haiglakonsultatsioonide ja kontaktvisiitide jätkusuutlikkuse, ei ole teenuse formaalne olemasolu siiski sama, mis eluaegset järjepidevat ja isikustatud ravi vajavate patsientide tegelikud vajadused.
„Ravi järjepidevus peab olema garantii, mitte privileeg. Diabeet ei oota ja ka patsiendid ei saa jääda ooterežiimile lootuses, et süsteem kohaneb iseenesest,“ märkis Tammer-Jäätes.
