Tartu ringkonnakohus leidis, et võlgade ümberkujundamise menetluses peab võlgnikul olema õigus kasutada arestitud pangakontole laekuvat raha.
Ringkonnakohtu jõustunud määruses märgiti, et senine praktika, kus võlgnik ei saa isegi pärast ümberkujundamiskava kinnitamist oma pangakontole laekunud summasid kasutada ja peab arveldama muude vahenditega, ei ole kooskõlas menetluse eesmärgiga.
Maakohus algatas võlgniku maksejõuetusavalduse põhjal ümberkujundamismenetluse ning peatas selle käigus täitemenetlused võlgniku vara suhtes. Hiljem kinnitas kohus ümberkujundamiskava. Võlgnik palus kohtul vabastada tema kontod arestist, sest vastasel juhul läheks kontole laekuv sissetulek kohtutäiturile ja kava ei oleks võimalik täita. Ta tõdes, et on seni kasutanud oma poja kontot.
Maakohus vabastas kontod arestist, põhjendades, et ümberkujundamiskava täitmiseks on see vajalik. Kohtutäitur esitas määruskaebuse ja ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt, selgitades, et täitemenetluse peatamise korral jäävad varasemad täitetoimingud jõusse ning kontode täielik vabastamine ei ole põhjendatud.
Samas rõhutas ringkonnakohus, et täitemenetluse peatamise ajal peab võlgnikul olema võimalik kasutada pärast peatamist oma kontole laekuvat raha, sealhulgas ümberkujundamiskava täitmiseks. Kui pangad jätkaksid summade arestimist, muutuks täitemenetluse peatamine sisuliselt mõttetuks.
Kohus lisas, et ümberkujundamiskava kinnitamisel tuleks täpselt määratleda, millises ulatuses ja millistel tingimustel võlgnik oma kontole laekuvat raha kasutada võib.
Ringkonnakohtu hinnangul võisid krediidiasutused rikkuda nii võlgnikuga sõlmitud makseteenuse lepinguid kui ka makseteenuste nõudeid, kuna vaatamata täiturite teadetele ei olnud võlgnikul võimalik oma kontot vabalt kasutada.
Ringkonnakohtu määrus jõustus 8. septembril, kui riigikohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest.
