Valitsuse plaan tuua Eestisse kordades rohkem välistööjõudu soosib ametiühingute hinnangul olukorda, kus ettevõtted eelistavad madalama palga ja kehvemate tingimustega nõustuvaid võõrtöölisi, kirjutab ERR.
Kui seni on Eestisse rändekvoodiga lubatud aastas kuni 1300 töötajat kolmandatest riikidest, siis nüüd liigutakse edasi plaaniga, mis lubaks neid siia kuni 3600. Ja kui seni tuli võõrtööjõule tasuda vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist palka, siis edaspidi kaalutakse seda teha sektori keskmise palga alusel, mis on kohati palju madalam.
Ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask ütles, et nii loodab riik säilitada suhtumist, et Eesti on odava tööjõu riik.
“Kui me võtame ka muud asjad, mis praegu menetluses on, kaasaarvatud paindlik tööaeg, võib tekkida olukord, kus pakutakse Eesti töötajale paindliku tööaja lepingut, ja kui Eesti töötaja seda vastu ei võta, siis me toome välistööjõudu, kes on nõus halvematel tingimustel töötama, vähem palka saama ja sellega hoitakse tööjõukulusid madalal,” rääkis Vask.
Loe lähemalt ERR uudiseportaalist.
Valitsus kiitis neljapäeval heaks ettepaneku alustada välismaalaste seaduse muudatuse ettevalmistamist, mille eesmärk on luua oskustöötajatele erand, et aidata ettevõtetel paindlikumalt kaasata kasvuks vajalikke välisspetsialiste. Erandi kehtestamisel arvestatakse jätkuvalt palganõudeid ning tööjõu- ja oskuste vajadust Eestis, teatas BNS.
Murekohaks on vananev rahvastik
Valitsuse hinnangul võib majanduskasvu taastudes ettevõtete arengut ja laienemist pidurdada oskustööjõu nappus. Tööturu tulevikku analüüsiv OSKA raport näitab, et tööstussektori arenguks vajalike töökohtade täitmiseks ei jätku vananeva rahvastiku tõttu piisavalt kohalikke töötajaid, teatasid siseministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Majandusminister Erkki Keldo (Reformierakond) ja siseminister Igor Taro (Eesti 200) on varasemalt kinnitanud, et toetavad välistööjõu Eestisse toomise laiendamist juhul, kui seda õigustavad eksperthinnangud ja OSKA raportid.
Prognooside järgi jääb järgmisel kümnendil igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialistist ja 700 oskustöötajast, keda ei suudeta katta kohalike haridusasutuste lõpetajatega. Näiteks jääb igal aastal töötleva tööstuse ametites, nagu mehhatroonikud, masinate ja seadmete tehnikud, keevitajad ning tootmisliinide operaatorid, puudu üle 200 lõpetaja. Aastaks 2030 on Eestis puudus ligi kahest kolmandikust inseneridest.
