Möödunud aasta lõpus tehtud uuring näitab, et Eesti elanikud peavad tuumaenergiat endiselt suurima potentsiaaliga energialiigiks ning eelistatuimaks alternatiiviks põlevkivielektrile. Peaaegu sama suure potentsiaaliga nähakse ka tuuleenergiat.
Kliimaministeeriumi tellimusel ja Norstat Eesti ASi korraldatud uuringu eesmärk oli selgitada elanike hoiakuid tuumaenergia kasutuselevõtu suhtes ning kaardistada teadmisi, ootusi ja küsimusi selle teema kohta.
Suurima potentsiaaliga energialiigiks peetakse just tuumaenergiat. Kuigi toetus on võrreldes eelmise aastaga veidi langenud, annab 52-protsendiline näitaja tuumaenergiale edumaa teiste energialiikide ees. Tuuleenergiat peab suure potentsiaaliga energialiigiks 46 protsenti vastajatest.
Tuumaenergia kasutuselevõttu toetab kokku 61 protsenti elanikest (vastused „olen kindlasti poolt“ ja „pigem olen poolt“). Keskmisest enam pooldavad tuumaenergiat mehed, eestlased ning 50-aastased ja vanemad inimesed. Venekeelne elanikkond ja madalama haridustasemega vastajad hindavad tuumaenergia potentsiaali tagasihoidlikumalt. Viimase kolme aasta võrdluses on toetus püsinud üsna stabiilselt umbes 60 protsendi juures.
„Näeme uuringust, et tuumaenergia on Eesti elanike jaoks jätkuvalt tõsiseltvõetav ja suure potentsiaaliga energialiik, mille suunas liikuda. Hea on tõdeda, et ka tuuleenergia on saanud tuliste arutelude järel endiselt kõrge poolehoiu – vajame Eestisse nii juhitavaid kui taastuvaid võimsusi, eriti olukorras, kus importisime mullu pea poole elektrist Soomest. Seega tuuma- ja tuuleenergia saavad kenasti teineteist tulevikus ehk täiendada,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Võrreldes eelmise aastaga on elanike hinnangud tuumaenergia mõjudele muutunud veidi ettevaatlikumaks. 53 protsenti usub, et tuumaenergia aitab täita kliimaeesmärke, 65 protsenti peab seda oluliseks energiajulgeoleku ja sõltumatuse seisukohalt ning 55 protsenti leiab, et see on tarbijale soodne.
Kõige rohkem huvitavad inimesi tuumaenergia puhul ohutus ja jäätmekäitlus. 54 protsenti soovib rohkem infot radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemise kohta ning 53 protsenti jaamadega seotud ohtude ja riskide kohta. Huvi jäätmekäitluse teema vastu on võrreldes 2022. aastaga siiski märgatavalt vähenenud.
„Tulemused näitavad selgelt, et ühiskonnas on kasvav vajadus tasakaalustatud, faktipõhise ja arusaadava teabe järele, eriti ohutuse ja jäätmekäitluse teemadel. Elanike hoiakud tuumaenergia suhtes on viimastel aastatel olnud üldjoontes stabiilsed, kuid ettevaatlikkus on mõnevõrra suurenenud. See rõhutab vajadust jätkata avatud ja läbipaistvat arutelu, et inimesed saaksid kujundada oma seisukoha usaldusväärse info põhjal,“ lisas minister.
Uuringust selgub ka, et Venemaa agressioon Ukrainas ei ole enamiku vastajate hinnangul nende suhtumist tuumaenergiasse mõjutanud. Umbes viiendikul on aga tuumaenergiaga seotud hirmud kasvanud ning väike osa on muutunud selle suhtes toetavamaks.
Uuring viidi läbi 28. novembrist 5. detsembrini ning selles osales 1000 vastajat vanuses 15–74 eluaastat. 49 protsenti vastanutest olid mehed ja 51 protsenti naised. Enamik vastajatest olid Eesti kodanikud, kes elasid peamiselt Põhja- ja Lõuna-Eestis ning kelle haridustase oli kesk-, kutse- või kõrgharidus.
Allikas: BNS
