USA president Donald Trump teatas, et Ameerika Ühendriigid on valinud kujunduse tulevikulise raketikaitsesüsteemi “Golden Dome” ehk “Kuldne Kuppel” jaoks, mis peaks saama tööle veel tema ametiaja lõpuks.
Trump tutvustas oma plaane vaid mõni päev pärast Valgesse Majja naasmist jaanuaris. Süsteem on suunatud “järgmise põlvkonna” õhurünnakute vastu, sealhulgas ballistiliste ja tiibrakettide tõrjumiseks.
Algselt on uues eelarve eelnõus selleks eraldatud 25 miljardit dollarit (umbes 18,7 miljardit naela), kuid valitsuse hinnangul võib kogu projekti maksumus aastakümnete jooksul kasvada kuni 20 korda suuremaks.
On kahtlusi, kas Ameerika suudab niivõrd suure territooriumi jaoks luua tõhusat kaitsesüsteemi
Ametnikud hoiatavad, et senised süsteemid ei ole arenenud samas tempos kui potentsiaalsete vaenlaste järjest keerukamad relvad. USA Kaitseagentuuri hiljutises ülevaates nenditakse, et raketiohud “muutuvad suuremaks ja keerukamaks”, ning Hiina ja Venemaa töötavad aktiivselt välja süsteeme, mis suudaksid kasutada ära USA kaitses olevat nõrkust.
Seitse päeva pärast teise ametiaja algust andis Trump kaitseministeeriumile käsu koostada plaanid süsteemi loomiseks, mis suudaks õhurünnakuid nii heidutada kui tõrjuda. Valge Maja nimetas neid rünnakuid “USA suurimaks eksistentsiaalseks ohuks”.
Esmaspäeval Valges Majas kõneldes ütles Trump, et süsteem kasutab “järgmise põlvkonna” tehnoloogiaid maa, mere ja kosmose kaudu, sealhulgas satelliitandureid ja kosmosepõhiseid raketitõrjureid.
Trump lisas, et süsteem suudab “tuvastada ja hävitada rakette isegi siis, kui need on välja lastud teiselt poolt maakera või otse kosmosest”.
Kuldne Kuppel on osaliselt inspireeritud Iisraeli “Iron Dome” ehk “Raudkupli” süsteemist, mida riik on kasutanud rakettide ja mürskude tõrjumiseks alates 2011. aastast. Vaata tutvustust lähemalt siit videost:
USA kavandatav süsteem oleks aga tunduvalt suurem
Samuti oleks see loodud ka palju laiemate ohtude vastu, sealhulgas hüperhelikiirusel liikuvate relvade ja nn murdorbitaalsete pommitussüsteemide (FOBS) tõrjumiseks, mis suudavad ründepealõhkepead kohale toimetada otse kosmosest.
“USA olukord on võrreldamatult keerulisem kui Iisraelil,” ütles Chatham House’i vanemteadur Marion Messmer New York Timesile. “Geograafia on USA-s oluliselt suurem ja rünnaku võimalikud suunad ning raketitüübid palju mitmekesisemad.”
Ajakirja The Economist kaitsetoimetaja Shashank Joshi sõnas, et süsteem töötaks tõenäoliselt tuhandete satelliitide abil, mis tuvastavad ja jälgivad rakette ning saadavad kosmosesse tõrjeraketid, mis hävitavad need juba stardifaasis.
Tema hinnangul võtab USA sõjavägi seda plaani tõsiselt, kuid süsteemi valmimine Trumpi ametiaja jooksul ei ole realistlik ning kogu projekt neelaks suure osa kaitse-eelarvest.
Trump märkis, et alginvesteeringuks kulub 25 miljardit dollarit, kuid kogu projekti maksumuseks kujuneb ajapikku ligi 175 miljardit.
USA Kongressi Eelarvebüroo (CBO) hinnangul võivad ainuüksi kosmosepõhised osad maksma minna kuni 542 miljardit dollarit järgmise 20 aasta jooksul.
Trump lisas, et Kanada on avaldanud soovi projektis osaleda
Kanada toonane kaitseminister Bill Blair kinnitas oma varasemal Washingtoni-visiidil, et riik tunneb huvi ja peab osalemist loogiliseks ning rahvuslikest huvidest lähtuvaks.
USA kaitseametnike sõnul allub kogu süsteem kesksele juhtimiskeskusele ning projekti hakkab juhtima kosmosevägede kindral Michael Guetlein.
