USA ettevõte Radia töötab välja sõjalise transpordilennuki WindRunner, mida on nimetatud maailma suurimaks omataoliseks. Lennuk on mõeldud täitma USA ja NATO õhutranspordi lünka ning seda esitleti 2025. aasta õhu-, kosmose- ja küberkonverentsil.
Radia eesmärk on ehitada lennuk, mis suudab vedada korraga rohkem varustust kui ükski senine sõjaline õhusõiduk. Eriomane on see, et WindRunner on optimeeritud mitte kandevõime, vaid kaubaruumi mahu järgi – see võimaldab transportida terveid süsteeme neid lahti võtmata ka piirkondadesse, kus puudub korralik taristu.
WindRunneri sisemaht ulatub väidetavalt üle 6800 kuupmeetri, mis on ligi seitse korda suurem kui C-5 Galaxy ja kaksteist korda suurem kui C-17 Globemaster III oma. See võimaldaks vedada näiteks kuus CH-47 Chinooki helikopterit või neli F-16 hävitajat ühes lennus, samal ajal kui praegused transpordilennukid suudavad vedada vaid murdosa sellest.
Lennuk on loodud maanduma ka umbes 1800 meetri pikkustel sillutamata radadel, mis annab sellele eelise olukordades, kus tavapärased hiiglased hätta jäävad. See muudab WindRunneri sobivaks nii sõjalisteks kui ka humanitaaroperatsioonideks — eriti piirkondades, kus lennuväljad on piiratud või kahjustatud.
Tehniliselt on lennuk muljetavaldav: pikkus 108 m, tiivaulatus 80 m ja kõrgus 24 m. Kuigi selle kandevõime on väiksem kui legendaarse Antonov An-225-l, ületab selle kaubaruum kõiki seni eksisteerinud lennukeid.
Prototüübi esimene lend on planeeritud kümnendi lõpuks ning esialgne kasutuselevõtt umbes 2030. aastal. Seni on projektile kogutud ligi 150 miljonit dollarit, kuid Radia otsib täiendavat rahastust nii valitsustelt kui ka erainvestoritelt.
WindRunneri juured ulatuvad tsiviilprojektini, mille eesmärk oli transportida üle 100 meetri pikkuseid tuuleturbiinide labasid. Pärast Ukraina sõjas hävitatud An-225 kadumist ja teiste suurte transpordilennukite tootmise lõppu näeb Radia oma lennukil reaalset vajadust ja turgu nii kaitse-, energia- kui ka kosmosetööstuses.
