ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas lõpetada Lõuna-Liibanonis pea 50 aastat kestnud UNIFILi rahuvalvemissiooni. Viimase 30 aasta jooksul on seal erinevates koosseisudes teeninud ka Eesti kaitseväelased.
Nõukogu pikendas UNIFILi mandaati veel 2026. aastaks ning määras seejärel ühe aasta vägede väljatoomiseks. Praegu teenib missioonil umbes 10 300 kaitseväelast 47 riigist. Eesti on hetkel esindatud ühe staabiohvitseriga ning sama suurusega panus on kavandatud ka järgmiseks aastaks.
Erimeelsused missiooni üle
Iisrael on aastaid pidanud missiooni hambutuks, kuna ÜRO väed tohivad relva kasutada vaid enesekaitseks. Samuti on süüdistatud sinikiivreid (ÜRO rahuvalvajaid) Hezbollah’ tegevuse ignoreerimises. Hezbollah omakorda väidab, et UNIFIL on Iisraeli poolel, ning missiooni käigus on mõlema osapoole tule all saanud kannatada ka ÜRO rahuvalvajad.
Viimastel kuudel on Iisrael rõhutanud, et rahuvalvel pole enam mõtet, sest nende enda operatsioonid on Hezbollah’d nõrgestanud. Samas on Liibanoni ja mitmete Euroopa riikide valitsused hoiatanud, et vägede liiga kiire lahkumine võib ohustada haprat vaherahu, mis kehtib alates 2024. aasta novembrist.
Missiooni algus ja Eesti roll
UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) loodi 1978. aastal, et tagada Iisraeli vägede lahkumine Lõuna-Liibanonist, toetada rahu ja julgeolekut ning aidata Liibanoni valitsusel oma kontrolli taastada.
Eestlased liitusid missiooniga esimest korda 1996. aastal, kui Lõuna-Liibanoni saadeti jalaväekompanii Norra pataljoni koosseisu. 2019. aastani osales seal mehhaniseeritud jalaväerühm koos logistikaelemendi ja staabiohvitseridega. Pärast seda on Eesti panus olnud sümboolsem – üks staabiohvitser.
Allikas: BNS
