Neljapäeval, 4. detsembril Püha Barbara päeval korraldas suurtükiväerügement kaitseväe keskpolügoonil liikursuurtüki K9 baaskursuse õppurite esimesed lahinglaskmised, mida said kohapeal jälgida ka ajateenijate lähedased.
„Meeskonnad on omandanud vajalikud teadmised ja teavad, mida teevad. Tuli oli täpne ning täistabamuste arv muljetavaldav. See, et sõdurid said jagada nende jaoks tähtsat kogemust oma lähedaste ning sõpradega, paistis tugevdavat mõlema poole väljateenitud uhkust,“ ütles tulepatarei ülem kapten Mari-Li Kapp.
Esimene liikursuurtükiväelaste laskeharjutus korraldatakse staatilisena, nii et liikursuurtükid asuvad määratud positsioonidel. Harjutuse eesmärk on kinnistada teoorias ja praktikas omandatud teadmisi, oskusi ja protseduure ning selgitada välja võimalikud kitsaskohad. Eilsel harjutusel lasti rohkem kui 8 kilomeetri kaugusel asuvate sihtmärkide pihta kildmürsuga.
„Väga võimas tunne oli. Süda hakkas puperdama, aga teadmine, et lähedased vaatavad pealt ja elavad kaasa, andis kindlustunnet,“ ütles reamees Klaus Mattias Kannel, kelle tuleristsetele tuli ema Liis.
„Mulle meeldib, et suurtükiväerügement andis võimaluse saada osa poiste väljaõppest ja näha, millega nad teenistuses tegelevad. Laskmiste vaatamine oli väga huvitav – ma teadsin, mis masina peal Klaus toimetab ja oli võimas näha, kuidas rauast mürsud teele lähevad,“ rääkis ajateenija ema Liis.
Reamees Remi Rasmus Randveer tuli pealtvaatajate juurde näos tahmaga tehtud triibud. „Esimese lasu tahma paneme näo peale kinnistamaks suurtükiväelasteks saamist. Alguses olin natuke närvis, aga kui masin oli tulevalmis ja käsi nupul , oli uhke tunne. Näen, et tegin teenistuskoha osas enda jaoks õige valiku,“ ütles reamees Randveer. Valiku tegemisel aitas teda isa Rando: „Kui ma paar aastat tagasi õppustel K9-t nägin, oli mul kahju, et ise ei saa seda relva taltsutada. Seega võib öelda, et poeg viib ellu minu täitmata unistust. Ja tundub, et me oleme mõlemad rahul.“
Ajateenijate lähedaste esimestele laskmistele kutsumise idee autor oli suurtükiväerügemendi ülema asetäitja kolonelleitnant Meelis Tasa.
Laskeharjutusele eelnesid ligi kolme kuu vältel liikursuurtüki baaskursus koos erialakursustega. Järgmisetel laskmistel lisandub taktikaline element ning tuleülesanded lähevad keerulisemaks.
Suurtükiväepataljon muudeti 2025. aasta keskel suurtükiväerügemendiks
Suurtükiväerügemendi alla on koondatud kogu diviisi tasandi tuletoetusvõimekus, sealhulgas viimastel aastatel soetatud võimed nagu liikursuurtükid, raketisuurtükivägi ning varitsev õhuründemoon.
Rügement on traditsiooniliselt pataljonist suurem, kuid brigaadist väiksem üksus, mille fookus on koondatud ühele relvaliigile. Klassikalises mõistes hõlmab rügement 1000–3000 kaitseväelast ning koosneb pataljonidest, kompaniidest ja patareidest (suurtükiväes kompanii tasemel üksus).
Suurtükiväerügement on kaudtulealaste oskuste ja teadmiste keskus kaitseväes. Rügement vastutab oma relvaliigi sõjaajaüksuste tsentraliseeritud väljaõppe ja ettevalmistuse eest.
