Siseministeerium ei pea õigeks leevendada uimastitarvitamise eest määratavaid karistusi. Ministeeriumi hinnangul võimaldavad kehtivad normid juba praegu rakendada paindlikku ja inimkeskset lähenemist – näiteks suunata inimest sotsiaalprogrammidesse või raviteenusele.
MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing „Lunest” algatas petitsiooni, millega kutsuti riigikogu ja valitsust üles kaaluma muudatusi karistus- ja narkopoliitikas. Algatust toetasid ka MTÜ TRUST, Ypsilon, Ööhaldjad MTÜ ja SA TAIP.
Petitsioonis tehti ettepanek, et narkootiliste või psühhotroopsete ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses omamise eest ei tohiks määrata aresti kui karistust.
„Aresti võimalus on oluline juhtudel, kus tarvitamisega kaasneb muu ohtlik või korduv käitumine, mille puhul alternatiivsed meetmed ei ole piisavad. Aresti võimaluse täielik välistamine piiraks õiguskaitseasutuste reageerimisvõimet nendes olukordades,” leidis siseministeerium.
Samas märgib ministeerium, et aresti kasutamine uimastiväärtegude puhul on olnud marginaalne – viimaste aastate menetluspraktika näitab, et see moodustab vaid umbes 1% juhtumitest. Enamasti määratakse rahatrahv või suunatakse inimene sotsiaalprogrammidesse.
Teise ettepanekuna sooviti petitsioonis vähendada rahatrahvi suurust, mis praegu võib ulatuda kuni 300 trahviühikuni.
„Menetluspraktika näitab, et määratavad trahvisummad jäävad oluliselt alla maksimaalse määra, keskmine trahvisumma on ligi 365 eurot. Kuna seadusega ei ole sätestatud alampiiri ja praktika näitab, et trahvide määramisel rakendatakse võimalikust ülempiirist oluliselt madalamaid trahvisummasid, siis ei ole vajalik kehtiva rahalise karistuse ülemmäära vähendamine seaduse tasandil,” põhjendas siseministeerium.
Veel tehti ettepanek kaaluda aine tarvitamise kui süüteokoosseisu kaotamist või selle asendamist leebema koosseisuga.
„Tarvitamise kui süüteokoosseisu kaotamisel või selle asendamisel eraldi leebema koosseisuga võib olla oluline tarvitamise hoiakuid kujundav mõju. Aine tarvitamise süüteo kooseisust välja arvamine või sellele leebema kooseisu loomine annab sõnumi, et tarvitamine on vastuvõetav ning läheb nimetatud eesmärgiga vastuollu, mistõttu ei pea muudatust põhjendatuks,” märgib siseministeerium.
