Rahandusministeerium saatis teisele kooskõlastusringile justiitsministeeriumisse seaduseelnõu, millega täpsustatakse maksu- ja tolliameti ning rahapesu andmebüroo õigust kasutada täitmisregistri andmeid maksujärelevalves ja rahapesu tõkestamisel.
Kuigi riigiasutustel on olnud ka varem õigus pangasaladusega kaetud andmeid küsida ja saada, täpsustab eelnõu, et seda võib edaspidi teha täitmisregistri kaudu. See võimaldab maksu- ja tolliametil kontrollida maksukohustuste täitmist ning rahapesu andmebürool uurida rahapesu kahtlusi. Täitmisregister on turvaline kanal, kus päringud logitakse, mis võimaldab ka hilisemat järelevalvet andmete kasutamise üle.
Registri andmed aitavad tuvastada varjatud vara, tegelikke sissetulekuid ja finantssuhteid ning võimaldavad asutustel põhjendatud juhtudel kiiremini vajalikku infot pärida, et avastada kahtlaseid skeeme ja valmistada ette menetlusi. Selge õigusraam annab kindluse nii andmete kasutajatele kui ka andmevaldajatele, millisel eesmärgil ja millises ulatuses andmeid kasutada tohib.
“Välkmaksete ajastul, mil kuritegelikud võrgustikud kasutavad nüüdisaegseid süsteeme ning pesevad raha minutitega, peab nende skeemide kiireks avastamiseks ka riigiasutustel olema õigus vastavaid süsteeme kasutada,” selgitas asekantsler Evelyn Liivamägi. Ta lisas, et päringute tegemise õigus on piiratud väheste töötajatega ning ilma õigustatud põhjuseta andmeid küsida ei saa.
Rahapesu ja maksupettustega seotud skeemid on muutunud üha keerukamaks ning raha liigub kiiresti üle piiride ja kontode. Seetõttu on riigi hinnangul oluline, et vajalik teave oleks kättesaadav võimalikult kiiresti ega veniks päevade või nädalate pikkuseks.
Eelnõu ei laienda asutuste õigust pangasaladusega kaetud andmeid saada, vaid täpsustab, millistel eesmärkidel ja millises ulatuses võivad maksu- ja tolliamet ning rahapesu andmebüroo täitmisregistri kaudu selliseid andmeid küsida. Seletuskirjas on täpsemalt selgitatud, miks on need andmed vajalikud maksukohustuste kontrolliks, riskihindamiseks ja rahapesu tõkestamiseks. Sarnane praktika on levinud ka paljudes teistes riikides.
Muudatuste eesmärk on suurendada õigusselgust, tagada andmete õiguspärane kasutamine ning toetada finantssüsteemi läbipaistvust ja usaldusväärsust.
