Õiguskantsleri kontrolli käigus selgus, et teadmata ametnikud on täitmisregistri kaudu juba pikemat aega uurinud suurel hulgal inimeste ja ettevõtete pangakontode andmeid, ilma et toimingute põhjendatus oleks selge või kontrollitav.
Õiguskantsler Ülle Madise peab sellist tegevust ennekuulmatuks. Justiits- ja digiministrile saadetud ettepanekus rõhutab ta, et tuleb kiiremas korras tagada tõhus järelevalve täitmisregistri kasutamise üle. Madise sõnul on just see register vahend, mille kaudu riik on alates 2023. aasta jaanuarist aktiivselt pangakontodele ligi pääsenud. Tema hinnangul tuleb tagada, et päringute sisu ja maht oleks selgelt kontrollitav.
Madise tuletab meelde, et pangasaladus ja klientide kontoväljavõtted on kaitstud krediidiasutuste seadusega. Kuna kontoandmed sisaldavad inimese kohta äärmiselt tundlikku teavet, peab nendele ligipääs olema selgelt reguleeritud. Õiguskantsler nendib, et hetkel see nii ei ole. „Riigiasutused on teinud päringuid pankadesse mullu jaanuarist kuni tänavu veebruari lõpuni kümneid tuhandeid kordi.“
Ilma konkreetseid menetlusi algatamata on pangaandmeid uurinud maksu- ja tolliamet, kaitsepolitsei, välisluureamet, politsei- ja piirivalveamet ning rahapesu andmebüroo. Samas ei ole teada, kui suur osa neist päringutest puudutas füüsilisi ning kui suur osa juriidilisi isikuid.
Madise sõnul puudub täitmisregistril senini ka põhimäärus. See tähendab, et pole reguleeritud, kuidas registrit peetakse, milliseid andmeid sinna kantakse, kuidas neid töödeldakse ja väljastatakse.
Tuntud vandeadvokaat Carri Ginter kirjutas olukorra kohta sotsiaalmeedias: „Riigikogu ülesanne on kaitsta meie põhiõigusi täitevvõimu kuritarvituste eest. Selle asemel kõlavad sõnavõtud stiilis “politsei on pimedaks tehtud”. Kas leidub kuskil veel keegi, kellel on mingigi vastutustunne?“
Ginter toob esile ka õiguskantsleri järelevalvedokumendis avalikustatud statistika: „Siit tuleb aga välja karm statistika: vaadeldud perioodil ajavahemikus 1. jaanuar 2024 – 28. veebruar 2025 on inimeste kontode väljavõtteid küsitud kümneid tuhandeid kordi.“ Madise andmetel on maksu- ja tolliamet esitanud andmepäringuid üle 6000 korra, politsei- ja piirivalveamet üle 30 000 korra ning rahapesu andmebüroo veidi alla 2000 korra. Samuti on andmeid küsinud kaitsepolitsei ja välisluureamet, ent nende päringute täpset arvu pole avaldatud.
„Ebaproportsionaalne ligipääs minu andmetele on põhiõiguste rikkumine,“ rõhutab Ginter. „Iga katse inimeste andmeid vaadata on põhiõiguste riive.“
Allikas: BNS















