Riigikohus selgitas määruses, millistel juhtudel saab nõuda kahju hüvitamist korteriomanikult, kellele kuuluva korteriomandi eriomandi esemest on tekkinud kahju teisele korteriomanikule. Samuti selgitas riigikohus, millised korteriomandi esemed kuuluvad eriomandisse ja millised kaasomandisse ning millal on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult või -ühistult.
Juhtum puudutas kindlustusandjat, kes oli hüvitanud alumise naabri korteri veekahjustuse, mis tekkis ülemise naabri korteris lekkima hakanud äravoolutorust. Kahju tekitajaks peetud korteriomaniku vastu esitati kahju hüvitamise nõue. Viimane väitis, et torustik, mis lekkis, asus kaasomandis olevas seinas ja selle hooldamine ei olnud tema kontrolli all. Seetõttu tuleks nõue tema sõnul esitada hoopis korteriühistule.
Kindlustusandja leidis aga, et kahju allikaks oli korteriomaniku isiklikku kasutusse kuuluv osa ehk eriomandi ese, ning et korteriomanik oli rikkunud oma korrashoiukohustust.
Maa- ja ringkonnakohus jätsid nõude rahuldamata ning sama tegi ka Riigikohus. Ülemkohtu hinnangul on korteriomanik kahju eest vastutav vaid juhul, kui ta on oma kohustusi rikkunud – kahju peab olema tekkinud kas tegevuse või tegevusetuse tulemusena, mitte juhuslikult.
Veelekke põhjustas ehitusviga
Käesolevas juhtumis tuvastasid kohtud, et veeleke oli põhjustatud ehitusveast, mitte korteriomaniku tegevusest. Seetõttu ei olnud isikul kohustust kahju hüvitada.
Riigikohus rõhutas, et sellistes olukordades ei ole siiski välistatud kahju hüvitamise nõue teiste isikute vastu, näiteks töö teostanud ehitaja vastu. Samuti võib vastutus tekkida kolmandate isikute vaheliste lepingute rikkumise alusel.
Kohtu määruses täpsustati, et eriomandi esemeks loetakse näiteks korterisisesed tehnosüsteemid, mis teenindavad ainult seda korterit ning on eemaldatavad viisil, mis ei kahjusta teiste korteriomanike õigusi ega kaasomandit. Selliseks osaks võib olla näiteks äravoolutoru, mis suunab reovee otse korterist üldkanalisatsiooni.