Riigikohus mõistis õigeks Paul Tammerti, kes pakkus inimestele raha eest enda valmistatud seadet, mida kasutati vabasurma minekuks.
Tammertile esitati süüdistus keelatud majandustegevuses ning tegevusloata tervishoiuteenuse osutamises. Tema tegevus seisnes selles, et ta võimaldas tasu eest inimestel kasutada seadet, mis võimaldas elu lõpetada.
Varasemates kohtuastmetes – maa- ja ringkonnakohtus – mõisteti Tammert süüdi tegevusloata majandustegevuses tervishoiuteenusega seotud valdkonnas. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis aga, et tegemist ei olnud tervishoiuteenuse osutamisega ega seadusega määratletud majandustegevusega ning mõistis mehe õigeks.
Kohtu hinnangul ei saa vabasurma võimaldamist pidada tervishoiuteenuseks, kuna see ei hõlmanud haiguste ennetamist, diagnoosimist ega ravi. Samuti ei viinud Tammert läbi meditsiinilisi või nendega sarnanevaid uuringuid ega määranud inimestele diagnoose. Lisaks ei mõjutanud süüdistatav inimeste terviseseisundit pöördumatult. Seda tegid inimesed ise.
Riigikohus märkis, et Tammerti tegevusel puudusid kõik need eesmärgid, mida tervishoiuteenuse osutamine eeldab. Kehtiva õiguse järgi ei saa raviks pidada tegevust, mille eesmärk on tervise kahjustamine. Seetõttu ei saa ka elu lõpetamist käsitleda tervishoiuteenuse osana.
Lisaks rõhutas kohus, et igal arusaamisvõimelisel inimesel on õigus elust lahkuda omal soovil. Karistusõiguslik vastutus teise isiku abistamise eest sellisel juhul võib tulla kõne alla vaid juhul, kui inimene ei ole teovõimeline või ei mõista oma tegude tähendust täielikult.
Allikas: BNS
