Riigikohus otsustas, et kui vanem hakkab oma alaealistele lastele elatist maksma vabatahtlikult enne kohtulahendit, aga kohus peab hiljem põhjendatuks seni tasutust väiksemat summat, siis ei saa rohkem makstud raha reeglina tagasi nõuda.
Kohtus oli arutusel juhtum, kus isa tasus alates 2019. aastast vabatahtlikult oma kolmele lapsele elatist 876 eurot kuus, mis oli tollal seadusega ette nähtud miinimumsumma. Elatise nõuet vaaginud maakohus leidis hiljem, et arvestades mõlema vanema sissetulekuid ja varalist seisu ning laste vajadusi peab isa maksma ainult 549 eurot kuus.
Elatiseotsus jõustus 2022. aastal ja isa pöördus seejärel kohtusse, et saada laste emalt tagasi kolme aasta jooksul rohkem makstud 7754 eurot. Maa- ja ringkonnakohtu hinnangul tuli hagi rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel, kuid riigikohus tühistas varasemad otsused.
Vanemal peab olema võimalik laste kulutusi planeerida
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas tänases lahendis, et lastega koos elava vanema pangakontole kantava elatise eesmärk on katta laste jooksvaid vajadusi. Kui lastest lahus elav vanem maksab menetluse ajal vabatahtlikult seadusejärgset miinimumelatist, siis tuleb seda käsitleda laste ülalpidamiskohustuse täitmisena. Seega ei ole tegemist maksetega, mille puhul vanem peab arvestama, et raha võidakse temalt hiljem tagasi nõuda.
Ringkonnakohus märkis oma otsuses, et kui vanem nõudis laste nimel elatist põhjendamatult suures summas, siis võttis ta ise riski, et alusetult saadu tuleb hiljem tagastada. Riigikohus aga leidis, et juhul kui vanem nõuab üksnes miinimumelatist, siis ei ole põhjust rääkida üle paisutatud nõudest.
Perekonnaseadus võimaldab kohtul tõepoolest mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära. Samas ei pea see vanem, kelle kontole elatis laekub, niisuguse võimalusega kohtumenetluse ajal arvestama. Tal peab olema mõistlik võimalus lastele tehtavaid kulutusi ette planeerida.
Teise vanema rikastumist tuleb põhistada
Riigikohus selgitas täiendavalt, et kui lastest lahus elav vanem on ilma kohtulahendita tasunud elatist miinimummäärast oluliselt rohkem, siis võib makseid vastu võtnud vanema alusetu rikastumine põhimõtteliselt kõne alla tulla.
Samas on elatist maksnud vanemal võimalik tagasi nõuda üksnes raha, mis ei kulunud ära laste tavapäraste vajaduste katteks, vaid parandas makseid saanud vanema varalist seisu. Seejuures on oluline ka arvestada, et laste ja ülejäänud pere kulutusi ei ole alati võimalik selgelt eristada ning elatist võib kasutada ka ühiste majapidamiskulude jaoks.
Isegi kui kohus leiab hiljem, et laste vajadused olid makstud elatise summast tegelikult väiksemad, ei saa sellest automaatselt järeldada, et lastega koos elav vanem rikastus.
Elatist maksnud vanem peab hagi esitamisel välja tooma, kuidas teine vanem rikastus – selleks võib olla näiteks elatise arvelt isikliku vara soetamine, säästude suurendamine või pere vajadustega mitte seotud võlgade tasumine.
