Vilniuses allkirjastati esmaspäeval 1,77 miljardi euro väärtuses Rail Balticu elektrifitseerimise alamsüsteemi projekteerimis- ja ehitusleping, teatas Balti riikide ühisettevõte RB Rail. Leping sõlmiti kõigi kolme Balti riigi nimel ning selle said Hispaania ettevõtete Cobra Instalaciones y Servicios S.A. ja Elecnor Servicios y Proyectos S.A.U. moodustatud konsortsium COBELEC Rail Baltica.
Leping katab kogu Rail Balticu energia-alamsüsteemi rajamise. Esimese etapi maksumus on 949 miljonit eurot (ilma käibemaksuta) ning see peab valmima 2030. aastaks.
Allkirjastamistseremoonial osalesid projektiorganisatsioonide juhid, Balti riikide ministeeriumide esindajad ning partnerid. Euroopa Põhjamere–Läänemere TEN-T koridori koordinaator Catherine Trautmann rõhutas oma sõnavõtus, et üleeuroopalise projekti edu aluseks on tihe koostöö ja koordineerimine.
RB Raili tegevjuht Marko Kivila märkis, et elektrifitseerimine ei tähenda vaid rongidele energia andmist, vaid loob eeldused säästvaks liikumiseks, tagab ühenduse Euroopa võrguga ning suurendab energiatõhusust. Samas rõhutas ta projekti keerukust ja vajadust siduda elektrifitseerimistööd kogu trassi arenguga.
Rail Balticu elektrifitseerimine hõlmab Eestis, Lätis ja Leedus kokku 870 kilomeetrit raudteed ja 2403 kilomeetrit rööbasteid, mis teeb sellest Euroopa suurima ning ühe maailma mastaapsema raudtee elektrifitseerimisprojekti. Esmakordselt kasutatakse nii laialdaselt staatilise sagedusmuunduri (SFC) tehnoloogiat koos 2×25 kV 50 Hz süsteemiga, mida hakkab toitma kümme veojõualajaama.
Lepingu sõlmimisele eelnes 2022. aastal algatatud hange, kus lõppvooru pääses kolm konsortsiumi. Lõpuks valiti COBELEC Rail Baltica tänu tehnilisele lahendusele, kulutõhususele ja jätkusuutlikkusele.
Hetkel on Rail Balticu põhitrassi ja jaamade ehitus täies hoos kõigis kolmes Balti riigis
Eestis rajatakse üle 100 km raudtee alusehitust, sealhulgas Ülemiste terminali piirkonnas. Lätis on fookuses liini lõunapoolne osa ja Riia pearaudteejaam, Leedus aga Kaunase–Panevėžyse lõik koos uue, seni pikima sillaga üle Nerise jõe.
RB Raili andmetel peaks 2025. aasta lõpuks olema ehitusvalmis juba 43% põhitrassist. Projekti esimese etapi maksumuseks Balti riikides on hinnatud 14,3 miljardit eurot, kuid optimeerimise abil loodetakse kulusid vähendada ligi poole miljardi euro võrra. Kogu projekti kogumaksumus võib tasuvusanalüüsi järgi ulatuda kuni 23,8 miljardi euroni.
Rail Balticu eesmärk on rajada 870 kilomeetri pikkune Euroopa standardrööpmelaiusega raudtee Tallinnast Leedu–Poola piirini, kus reisirongid saavad sõita kuni 240 km/h ning Balti riigid ühendatakse otse Euroopa raudteevõrguga.
