Rahvusarhiiv on teinud perekonnaloo uurimise lihtsustamiseks, luues pereregistri, mis pakub teavet Eestis 20. sajandi teisel poolel elanud inimeste kohta.
Andmebaasis on 1,2 miljonit isikukirjet, mis põhinevad 1926–1949 koostatud perekonnakirjadel. See muudab sugupuu koostamise ja esivanemate leidmise arhiivides tunduvalt lihtsamaks, kuna esmased andmed on kergesti leitavad, sisestades lihtsalt isiku nime otsinguväljale.
Pereregister tugineb perekonnaseaduse alusel 1926. aastal Eestis koostatud perekirjadele, mida kohalikud omavalitsused pidasid rahvastikuregistri asemel. Nendesse perekirjadesse kirjutati isiku andmed, nagu nimi, sünnikoht ja -aeg, samuti vanemate, abikaasa(de) ja laste andmed ning ka andmed abielulahutuste, nimemuutuste ja elukoha muutuste kohta.
Kuigi perekirjade pidamine oli kohustuslik kõigi Eesti kodanike kohta, ei jõutud kõiki andmeid täielikult koguda, mõnes piirkonnas hävisid perekirjad Teise maailmasõja ajal. Siiski on suur tõenäosus, et periregistri otsinguvormi kaudu leitakse oma vanemate või vanavanemate andmed.
Rahvusarhiivi Tartu kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna sõnul avab see ainulaadne andmekogum Eesti ajaloolise rahvastikuregistri ligipääsu internetis. Ta märkis, et suguvõsa uurimise alustamiseks ei ole enam vaja täpset infot esivanemate elukoha või usutunnistuse kohta – piisab vaid nimest. Pereregister ulatub sõjajärgsele ajale, mis on varem olnud andmekogude poolest puudulik.
Esivanemaid saab otsida periregistrist aadressil https://ais.ra.ee/et/content/family/search. Otsingutulemustes kuvatakse kaadrinumber, mille kaudu jõuab konkreetse perekirje digipildini. Andmetele juurde pääsemiseks tuleb luua Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali kasutajakonto.
