Politsei ametiühing liitub teisipäeval Tallinnas piketiga, et viia valitsusele sõnum eesliini politseinike ja piirivalvurite palgavajadusest. Meeleavaldus toetab siseministri ning haridus- ja teadusministri seisukohti, et sisekaitse ja hariduse valdkonna töötajate palgatõus peab olema üks riigieelarve prioriteetidest.
Ametühingu juht Enel Kuiv rõhutas, et Eesti turvalisuse ja sisejulgeoleku tagamiseks on eesliini politseinike palgatõus vältimatult vajalik. „Politseinike palk peab vastama selle töö sisule, raskusele ning riskidele. Turvalisuse tagajatele kehtivad kõrged ootused ja nõuded, kuid töötasu jääb Eesti keskmisest järjest rohkem maha. Ootame, et valitsus peaks turvalisust tähtsaks mitte ainult sõnades vaid ka tegudes ning viiks eesliini politseiametniku töötasu vastavusse tööülesannete ja koormusega,“ rääkis ta.
Ametiühingu juhi sõnul liituvad politseiametnikud sellisel kujul piketiga üle aastate esimest korda. „See, et oleme plakatitega väljas, näitab olukorra tõsidust. Politsei on täna personalikriisis, sest lähiaastatel on pensionile lahkumas ligi kolmandik töötajaskonnast. Huvi politseiniku ameti vastu on küll suur, kuid elukutseliste politseinike ja piirivalvurite järelkasv ei jää tänasel palgatasemel püsima. Palga tõttu lahkutakse suhteliselt lühikese töötamise järel, sest vähem kui 1500 eurone netosissetulek ei kata ära pere vajadusi,“ ütles Kuiv.
Politseiteenistujate ametiühing ootab, et eesliini politseinike töötasu tõuseks 2026. aastal 1,2 Eesti keskmise palga tasemele. Praegu on see 1850 eurot bruto, mis jääb Eesti keskmisest iga aastaga järjest rohkem maha.
Politseinike nõudmised
Patrullpolitseiniku põhipalk ei ole vastavuses tema tööülesannetega. Politseiniku
töö on ohtlik ja pingeline. Ootused ja nõudmised on paljudest teistest töödest kõrgemad,
kuid töötasu on Eesti keskmisest palgast mitmesaja euro võrra väiksem. See vahe järjest
kasvab. Politseinik, kes vahetuse jooksul käib hukkunuga liiklusõnnetusel, lohutab
kuriteo ohvriks langenud last, pildistab üles vägivallaohvri vigastused, viib kohale
lähedase surmateate, kogub sündmuskohal kuriteo tõendid ja annab kiirabi ootel
abivajajale esmaabi, viib netosummana koju alla 1500 euro.
Madalaima põhipalgaga ametikohad moodustavad 43 protsenti politseilistest
ametikohtadest. 01.01.2025 seisuga on Eestis teenistuses 3688 politseiametnikku.
Palkade suurendamine asutuse eelarvelistest vahenditest ei ole võimalik.
Noored politseinikud ja piirivalvurid lahkuvad alla 1500 euro jääva netotöötasu
tõttu teenistusest. Lühikese teenistusstaaži järel lahkub töölt igal aastal pea 100
politseiametnikku ja piirivalvurit. Samas ei suuda teenistusse sisenevate koolilõpetajate
arv seda kaotust piisavalt kompenseerida.
Politseis on süvenev personalikriis. Prognoositavalt kaotab riik 2030. aastaks veel
üle 1500 politseiniku, kellest enamus lähevad pensionile.
Palgad ei taga piisavat järelkasvu. Teenistusse astuv noor politseinik on
eakaaslastega võrreldes väga ebasoodsas majanduslikus olukorras. Palgatõusuta
muutub toimetulek veel raskemaks ning ka südamega töötav noor lahkub, et ära elada.
Üha kasvavaks probleemiks on piirivalvuri ametikohtade täitmine. Samas on
politseinike ja piirivalvurite ressurss kriisides hädavajalik.
Teised tööandjad maksavad rohkem. PPA tööandjana konkureerib prokuratuuri,
vanglate, Maksu- ja Tolliametiga, kus on politseiametniku tööga võrreldavad tööd, aga
palgad on kohati kõrgemad.
Ametiühingute korraldusel toimub teispäeval kell 9 Tallinnas Stenbocki maja ees palgatõusu toetuseks meeleavaldus, kus osalevad päästjad, politseinikud, päästekorraldajad ja õpetajad.
Meeleavalduse eesmärk on juhtida valitsuse tähelepanu avaliku sektori töötajate õiglase palga vajadusele.
Meeleavaldus on suunatud valitsusele ja toetab siseministri ning haridus- ja teadusministri seisukohti, mille kohaselt sisekaitse ja hariduse valdkondade töötajate palgatõus peaks olema üks riigieelarve prioriteetidest. Meeleavaldus ei mõjuta operatiivteenistuste reageerimist ja koolitundide toimumist.
“Kõik kriisid ei ole sõjalist laadi. Toimiv (sise)julgeolek algab sellest, et riik väärtustab neid inimesi, kes igapäevaselt meie turvatunde ja hariduse eest seisavad. Sisekaitse tugevdamine peab algama õiglase palga maksmisest neile, kes päästavad inimesi, kaitsevad õiguskorda ja õpetavad järeltulevat põlvkonda,” leiavad ametiühingud.
Meeleavaldajad rõhutavad, et kvaliteetse avaliku teenuse eelduseks on õiglaselt tasustatud ja motiveeritud töötajad.
