Politsei ja piirivalveameti poolt kasutusel olevad automaatse numbrituvastuse kaamerad ei vasta õiguskantsleri hinnangul kehtivale õigusele. Õiguskomisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart leiab, et kuni selge seaduslik alus puudub, tuleks andmekogumine peatada.
Kaamerad, mida PPA on paigaldanud suurematele teedele, tuvastavad sõidukite registreerimisnumbreid ja salvestavad need andmebaasi. Õiguskantsler Ülle Madise sõnul piirab selline andmete kogumine inimeste õigusi ning puudub vastav seaduslik alus, mis määraks selgelt, milliseid andmeid, kui kaua, ja mis eesmärgil võib koguda ning millal need tuleb kustutada.
“Kahtlemata on vaja teatud ulatuses kuritegude ennetamiseks ja tuvastamiseks andmeid koguda. Ka kaameraid on vaja, aga kõigepealt tuleb vastu võtta sellekohane seadus, mis on selge ja kõikidele arusaadav seadus, et milliseid andmeid, kui kauaks, mis eesmärgil tohib koguda, kuidas neid tohib kasutada, kuna need tuleb ära kustutada,” sõnas õiguskantsler.
“Punkt üks, totaalset turvalisust ei saavuta mitte kunagi. Punkt kaks, see, et privaatsus, inimese õigus olla ka teiste pilkude eest varjatult, on põhiseaduslikult kaitstud, on mõistlik. Ja kolmandaks, jälgimisühiskond, juhul kui näiteks võimud pöörduvad või vahel rahvas ise näiteks hirmu või viha ajel soovib seda, et inimõigusi rikutaks, siis niisugune jälgimisühiskond pöördub inimeste vastu ja siis saadakse aru, miks see oli halb,” lisas Madise.
Kas põhiõigused on kaitstud?
Tema sõnul ei tohi riik enne selle regulatsiooni loomist kulutada ressursse süsteemi arendusse, mis võib põhiõigusi riivata.
Siseminister Igor Taro tunnistas, et teema vajab arutelu, kuid valitsuses ta seda ise esile ei too.
“Riigikogul on alati võimalik ka seadusandlikke initsiatiive ise algatada. Siin kindlasti ministeerium ei pea olema see initsiaator. Küsimus on see, mis on põhiõigusi piirav tehnoloogia ja ma usun, et meil tegelikult on mõistlik õiguskantsleriga lähiajal kohtuda ja arutada seda,” sõnas Taro.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart peab olukorda kahetsusväärseks ning leiab, et inimesed peaksid teadma, mis alustel nende kohta infot kogutakse ja kuidas see info hiljem hävitatakse. Ta leiab, et kuni vastav seaduslik alus puudub, tuleb andmete kogumine peatada ning siseminister, nagu ka PPA, peaks komisjonile selgitusi andma.
PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Roger Kumm põhjendas kaamerate kasutamist vajadusega ennetada ohtusid, näiteks sõidukivargusi ja kurjategijate liikumisi. Ta rõhutas, et kogutud andmeid ei töödelda enne, kui selleks on olemas seaduslik alus.
„Andmeid hoitakse infosüsteemis, kuid töötlemine toimub alles siis, kui politseiametnikul on selleks õiguslik alus,“ selgitas Kumm.
“Numbrituvastuse infosüsteemis kajastuvad ainult konkreetselt need sõidukinumbrid koos selle sõidukipildiga ehk siis politsei põhimäärus annab selle õiguse salvestada selle sõiduki pildi ja selle pildi aluselt võetakse see sõidukinumber. Info edasist töötlemist ei toimu, kuni selleks on alus. Ehk siis andmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus sellel konkreetsel politseiametnikul,” selgitas ta.
Hetkel toimub politseis sisemine analüüs, et hinnata kaamerate vastavust seadusele. Paralleelselt viib järelevalvemenetlust läbi ka andmekaitseinspektsioon.
