Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi tõuseb vanaduspensioniiga 2028. aastal 65 aasta ja kolme kuuni. Praegu on pensioniiga 64 aastat ja üheksa kuud, 2027. aastal tõuseb see 65 aasta ja ühe kuu peale.
Seaduse järgi kinnitatakse iga aasta pensioniiga määrusega kaks aastat ette. Alates 2027. aastast hakkab kehtima varasem, 2018. aastal vastu võetud kord, mille järgi pole pensionile jäämine enam seotud sünniaastaga – otsustavaks saab inimese vanus konkreetsel kalendriaastal.
Vanaduspensioniiga arvutatakse 65-aastaste eeldatava eluea põhjal, võttes aluseks viie aasta keskmise. Näiteks 2028. aasta pensioniiga toetub aastate 2020–2024 keskmisele eeldatavale elueale. Selline süsteem ja arvutusvalem kehtestati riikliku pensionikindlustuse seadusega juba 2018. aastal.
Uus pensioniiga – 65 aastat ja kolm kuud – puudutab 1963. aastal sündinuid, välja arvatud need, kes jõuavad pensioniikka alles 2029. aastal. Nende täpne pensionile jäämise aeg selgub järgmise aasta määrusega.
Kuna rahvastik vananeb, pööratakse vanemaealiste (55–64) tööhõivele suuremat tähelepanu kogu Euroopa Liidus. Mitmes riigis – Belgias, Saksamaal, Itaalias ja Hollandis – on pensioniiga juba 67 või tõusmas 67. eluaastani. Taanis tõuseb pensioniiga 2040. aastaks isegi 70. eluaastani. Lisaks on 11 ELi liikmesriiki sidunud pensioniea automaatselt eeldatava eluea pikenemisega.
Eestis on pensioniiga tõstetud alates 1994. aastast kokku neli korda. 2027. aastast hakkab pensioniiga muutuma koos eluea muutusega – tegemist on statistilise mudeliga, mis ei sõltu poliitilistest otsustest, vaid eeldatava eluea arengust.
2025. aasta 1. jaanuaril oli Eestis 327 000 pensionäri, neist 312 000 vanaduspensionäri. Rahandusministeerium prognoosib, et 2060. aastaks kasvab pensionäride arv ligikaudu 340 000-ni.
Allikas: BNS















