Eestis on üle 85 000 inimese, kelle kohta on maksehäireregistrisse kantud võlgnevus. Üks markantsemaid näiteid pärimise kaudu tekkinud probleemidest on juhtum, kus täitemenetlust viidi läbi vaid 3-aastase lapse suhtes. Advokaadibüroo Hedman advokaat Kaire Sepper selgitab, millised pärimisega seotud asjaolud võivad viia ootamatute ja ebameeldivate tagajärgedeni.
Sepperi sõnul pole inimesed sageli teadlikud, et koos varaga pärandatakse ka kohustused.
“Nõustan inimesi pärandiga seotud küsimustes igapäevaselt ning paraku ei ole teadlikkus suur, et erinevate varade kõrval on päritavad ka võlad ja kohustused. Samuti ei osata tihti ka arvestada, et kui pärijate seas on võlglasi, toob see ebameeldivaid üllatusi,” ütles ta.
Kui testamenti pole tehtud, toimub pärimine seaduse järgi. Seetõttu tuleks olla tähelepanelik juhul, kui potentsiaalsete pärijate seas on võlglasi – sellises olukorras võib olla mõistlik nad pärijate ringist välja jätta.
“Nii väldivad ülejäänud pärijad olukorda, et osa pärandist satub kohtutäituri enampakkumisele. Näiteks kui pärandisse kuulub ka kinnisvara, seab kohtutäitur võlgniku osale automaatselt keelumärke ning hakkab võlgnikule kuuluvat mõttelist osa pärandist müüma,” kommenteeris Sepper.
Eestis on mitmeid vaidlusi, kus osa pärandist on müüdud võõrale ning selle tulemusel on pereliikmed sunnitud jagama lapsepõlvekodu võõra inimesega.
“Soovitan kõigil läbi mõelda, kuidas ja kellele soovitakse oma vara pärandada ning kui pärijate hulgas on võlglasi, tegeleda probleemiga koheselt ja ennetavalt,” lisas ta.
Võlg liigub pärandiga edasi – isegi alaealisele
Pärijate ringist võlgniku väljajätmine ei pruugi aga kõiki riske maandada. Koos varaga liiguvad edasi ka surnud inimese kohustused. Sepper tõi näite ühest erandlikust juhtumist:
Eesti noorim võlgnik, kelle suhtes täitemenetlust läbi viidi, oli vaid 3-aastane laps.
“Võlad ei kao ega lõppe inimese surmaga,” rõhutas ta. Sageli arvatakse, et kui pärimismenetlust ei alustata, siis kohustusi ei teki. Tegelikkuses loetakse pärand Eestis vastu võetuks, kui sellest kolme kuu jooksul ei loobuta.
Seega tuleb pärimismenetlus läbi viia ka siis, kui pärand koosneb üksnes võlgadest. Loobumise korral liigub pärand järgmistele seadusjärgsetele pärijatele – vanematelt lastele, neilt omakorda teistele lähisugulastele.
“Lisaks, kui pärijad ise pärimismenetlust ei alusta, võivad seda teha võlausaldajad ja sissenõudjad, näiteks pank, inkasso või korteriühistu. Sellisel juhul võib aga tekkida olukord, kui pärandist ja võlgadest enam loobuda ei saa ning võlgniku kohustuste eest tuleb tasuma hakata,” selgitas Sepper. Ta lisas, et halvimal juhul võib inimene olla sunnitud loobuma oma kodust, et katta võetud kohustusi.
Kuidas pärandivõlgu vältida?
Kui pärand koosneb üksnes võlgadest või need ületavad vara väärtust, soovitab Sepper algatada pärandvara inventuur ja vajadusel kuulutada välja pärandvara pankrot. “Alles siis saab võlgadest lahti,” kinnitas ta.
Pärandvara inventuur kaitseb pärijat isikliku vara eest ning piirab vastutust ainult pärandvara ulatuses. Inventuuri nõue tuleb esitada kolme kuu jooksul alates hetkest, mil pärija sai teada, et pärand ei pruugi katta kõiki kohustusi.
Advokaadi soovitused:
-
Mõtle läbi, kellele ja mida soovid pärandada. Kui pärijate seas on võlgnik, võib kohtutäitur arestida tema osa pärandist ja müüa selle kolmandatele isikutele.
-
Kui oled võlgniku pärijaks, tuleb pärimismenetlus algatada ja korraldada pärandvara inventuur. Kui võlgnikul ei ole järeltulijaid, on seadusjärgsed pärijad tema vanemad ning seejärel õed-vennad.
-
Võla- ja varaküsimuste korral on mõistlik pöörduda õigeaegselt juristi või advokaadi poole, et ennetada hilisemaid vaidlusi.
