Ohutusjuurdluse keskuse (OJK) eksperdihinnangust selgub, et harrastuspiloot Hendrik Aguri septembrikuise lennuõnnetuse põhjustas piloodi viga.
OJK tõi uurimise järel esile mitu olulist faktorit, mis tol päeval õnnetuses rolli mängisid. Esiteks oli lennuk stardihetkel 30 kilo raskem, kui tootja lubab – reisijate kogukaal ulatus ligikaudu 205 kiloni. Ka oli lennukõlblikkuse sertifikaat juba septembri alguses läbi saanud. OJK märkis õnnetuse põhjusteks käitamisprotseduuridest kõrvalekaldumise ja eksimise õhkutõusuks vajaliku teekonna pikkuse arvestamisel.
21. septembril kell 17.09 tahtsid piloot Hendrik Agur ja üks kaasreisija Cessna 150L-iga Voka külas asuvalt heinamaalt Jõhvi suunas startida. Hoovõtu käigus ei suutnud lennuk piisavalt kiirust ega kõrgust koguda ja põrkas vastu väljaku otsas asuvaid silopalle ning paiskus ümber. Õnnetuses sai lennuk tugevalt kahjustada, Agur ise sai kergemalt viga.
Aruandest selgub, et Aguril oli 1431,7 tundi lennukogemust, viimase 90 päevaga oli ta lennanud kuus ja pool tundi. Lennu eel tankis Agur Cessna 98-liitrised paagid maksimaalselt täis. Orienteeruvalt kell 16.45 startis ta Matka külas asuvalt murukattega väljakult Voka suunas, kus on samuti maandumiseks sobiv väljak. Planeeritud madallähenemise asemel otsustati väljakul aga hoopis maanduda. Agur maandas lennuki kell 17.07, keeras masina ringi ning alustas juba kaks minutit hiljem uut hoovõttu, et lennata Jõhvi.
Agur otsustas hoovõtul kasutada tagatiibade 10-kraadist asendit, et tõstejõud suurem oleks, siiski ei suutnud lennuk piisavalt kiirust ega kõrgust koguda ning vahetult enne raja lõppu otsustas Agur suurendada tagatiibade asendit 10 kraadilt 20-le. See aga ei aidanud. Maast eralduv lennuk põrkas peatelikuga vastu raja otsas paiknevaid silopalle – selleks hetkeks oli kiirus juba 112–128 km/h. Mõlemad peatelikud murdusid ning lennuk kündis propelleri ja ninatelikuga vastu maad. Umbes 10 meetri kaugusel silopallidest paiskus Cessna ümber.
Allikas: BNS
