Maaelu Teadmuskeskus avaldas iga-aastase ülevaate Eesti põllumajandustootjate majandusnäitajatest. Värsked andmed näitavad, et eelmisel aastal kasvas nii põllumajandusmaa kasutus kui ka makstav maarent.
Ülevaade põhineb ettevõtetel, kes esitasid 2024. aasta näitajad põllumajanduse kestlikkuse andmevõrgule (FADN/FSDN). Keskmise põllumajandustootja tööjõu tootlikkus suurenes võrreldes 2023. aastaga 50 protsenti. Samuti kasvas majanduslikult jätkusuutlike ettevõtete osakaal, kuigi vähem jätkusuutlike tootjate hulk on jätkuvalt suur.
2023. aastaga võrreldes suurenesid mullu maakasutus, maarendi hind ning kogutoodangu ja toetuste summa (kokku ligikaudu 7%). Samuti paranes ettevõtete toimetulek kuludega. Netolisandväärtus tööjõu kohta tõusis, kuid sõltub jätkuvalt märkimisväärselt riiklikest toetustest. Majanduslikult jätkusuutlike põllumajandusettevõtete osakaal suurenes kolme protsendi võrra.
METK maamajanduse valdkonna juhataja Katre Kirt rõhutas, et andmevõrk peab ajaga kaasas käima
„Muutuvas maailmas peab muutuma ka andmete kogumine, tuleb kohaneda uute vajadustega ja olukorraga põllumajandustootmises. Aina enam vaadatakse koos majandusliku, keskkonna ja sotsiaalset osa. Andmekaitse ja taaskasutus on omamoodi väljakutse,“ selgitas Kirt.
Raplamaa põllumajandusettevõtja ja veisekasvatuse konsulent Sanna Vest lisas, et pikema perioodi andmed aitaksid teha täpsemaid otsuseid.
„Vaja oleks kuni kümneaastast aegrida, et paremini analüüsida oma ettevõtte tegevust. Kõrge kulude, masina- ja finantsplokk sööb ära selle lisandväärtuse, mida tootmine tegelikult loob. Ootan huviga, kuidas mõjutas finantsnäitajaid meie ettevõtte otsus minna üle mahetootmisele 2025. aastal,“ sõnas Vest.
