Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel tõendasid kindlustusuurijad 2025. aastal 705 kindlustuskelmust, millega püüti kindlustusseltsidelt välja petta kokku 2,7 miljonit eurot.
Võrreldes eelneva, 2024 aastaga suurenes tõendatud kelmusjuhtumite arv veerandi võrra. Pettusekatseid esines pea kõigis kindlustusliikides, eeskätt vabatahtlikus sõidukikindlustuses, kodu- ja liikluskindlustuses, kuid ka reisikindlustuses ning õnnetusjuhtumi-, elu- ja tervisekindlustuses. Eraldi tähelepanu väärib tööandja ravikindlustus, kus pettuste arv on viimastel aastatel kasvutrendis. Enamasti püütakse hüvitist saada õnnetuste eest, mis ei vasta lepingutingimustele, ei ole tegelikult juhtunud või ei kuulu kindlustuskaitse alla.
Liiklusõnnetustega seotud kelmusjuhtumeid tuvastati 2025. aastal 321. Kuigi liiklusvaldkond moodustab jätkuvalt suurima osa kõigist tõendatud juhtumitest, ei ole see enam selges ülekaalus – mullu moodustasid liiklusega seotud kelmused 46 protsenti koguarvust. See kinnitab, et pettuskatsed ei koondu enam üksnes liikluskindlustusse, vaid hajuvad erinevate kindlustusliikide vahel.
Levinuim kelmusliik 2025 aastal oli hüvitamisest keeldumise aluse varjamine
Selliseid juhtumeid tuvastati 226 ning nende kaudu püüti välja petta ligikaudu 1,2 miljonit eurot. 213 juhul oli tegemist lavastatud või tahtlikult esile kutsutud kahjujuhtumiga, millega esitati ebaseaduslikke nõudeid 0,7 miljoni euro ulatuses. 179 korral püüti varjata kindlustuskaitse puudumist, näiteks sõlmiti leping pärast kahju toimumist või esitati nõue olukorras, kus kindlustus ei olnud kehtiv. Väiksemas mahus esines teadlikku kahjusumma suurendamist (55 juhtu) ning olukordi, kus varjati asjaolusid, mis annaksid kindlustusandjale õiguse makstud hüvitis hiljem tagasi nõuda ehk esitada regressinõue (11 juhtu).
EKsLi juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on kindlustuse eesmärk aidata inimestel pärast ootamatut õnnetust eluga edasi minna. „Kindlustada on alati odavam kui kahju ise kanda. Kindlustus hüvitab ja aitab pärast õnnetust taas jalad alla saada. See süsteem toimib aga ainult siis, kui see põhineb aususel. Tõendatud kindlustuskelmuse korral jäetakse hüvitis välja maksmata. Kui hüvitis on juba välja makstud ja hiljem selgub, et tegemist oli kelmusega, on kindlustusandjal õigus väljamakstud summa tagasi nõuda,“ ütles Piirsalu.
2025. aastal esitasid kindlustusandjad politseile 51 kriminaalmenetluse avaldust tuvastatud kindlustuskelmuste kohta. Avaldus esitatakse juhtudel, kus kogutud tõendid viitavad kuriteo tunnustele ning asi antakse edasi õiguskaitseasutustele menetlemiseks.
2025. aasta tulemusi kokku võttes tõdes EKsLi juhatuse liige Andres Piirsalu, et kelmusjuhtumite arv on kasvanud ja mustrid muutunud. „Liikluskindlustus annab küll jätkuvalt suurima osa tuvastatud juhtumitest, kuid skeemid on muutunud mitmekesisemaks. Suurim rahaline mõju tuleb juhtumitest, kus püütakse varjata kahju tegelikke asjaolusid. See näitab, et sageli ei ole tegemist täielikult väljamõeldud õnnetustega, vaid olulise info teadliku varjamisega,“ ütles Piirsalu.
