2025. aastal toimus Eestis 1615 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles said vigastada 1815, sealhulgas raskelt 367 ja hukkus 43 inimest; võrreldes 2024. aastaga vähenes inimkannatanuga õnnetuste arv 306 võrra, vigastatute arv 335 võrra ning hukkunute arv 26 võrra.
„Möödunud aastal tegi Eesti suure sammu paremuse poole, kuid iga hukkunu on liiga palju ja tööd tuleb jätkata. Detsembris võtsime vastu uue liiklusohutusprogrammi, mille visioon on liiklussurmadeta Eesti 2050,“ sõnas taristuminister Kuldar Leis. „Riigi lähiaastate fookus on taristu arendamine, kiiruste vähendamine ohtlikel lõikudel ja süstemaatiliste rikkujatega tegelemine. Järgmise nelja aasta jooksul suuname teehoidu üle miljardi euro, et ehitada üle 65 kilomeetri uusi neljarajalisi maanteid, remontida olemasolevaid teid ja ehitada ümber enam kui 100 liiklusohtlikku kohta.”
Transpordiameti peadirektori Priit Sauki sõnul kinnitab mullune paranemine, et mõju on nii ennetusel, järelevalvel kui ka taristu korrastamisel, kuid eesmärk on jätkuvalt kaugemal kui sooviks. „Numbrid näitavad, et suudame ühiselt soovitud mõju saavutada, kuid mitte veel järjepidevalt. Iga liikleja valikud – kiirus, tähelepanu, turvavarustuse kasutamine – määravad, kas hea aasta kordub või pöördub trend taas halvemaks,“ sõnas Sauk.
Kui tahta, saab paremini
“Me oleme ise teinud paremini – läheneme möödunud aastast liiklusjärelevalvele teistmoodi projektiga Liiklus 2.0. Ja ma loodan, et saame pilti veel paremaks, kui iga liikleja peas sünnib otsus teha teistmoodi – jätta ohtlik möödasõit tegemata, lubatud kiirus ületamata, mobiiltelefon kasutamata ning austatakse kaasliiklejaid,” sõnas Politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss.
Kirsi sõnul peab veel töötama liiklusviisakuse kallal. “Turvaline teedel toimetamine ei teki ainult järelevalvest vaid ühiskondlikust kokkuleppest ja lubadusest. Kindlasti on neid, kes ei hooli, ei märka ja ei oska käituda. Aga kõigi teiste võimuses on see hukka mõista nagu näiteks prügi maha loopimist mõistetakse,” rääkis Kirss.
2025. aastal registreeriti 18 päeva, mil inimkannatanuga liiklusõnnetusi ei toimunud. Keskmiselt juhtus päevas neli inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai kannatada viis inimest. Ligikaudu 65 protsenti kõigist inimkannatanuga õnnetustest toimus asulates. Väljaspool asulaid juhtus 35 protsenti õnnetustest, kus hukkus 27 inimest ehk 63 protsenti kõigist hukkunutest.
Hukkunute arv kasvas eeskätt jalakäijate hulgas
Peamiselt kasvas jalakäijatest hukunute arv asulates ning vanemaealiste ja ülekäiguradadega seotud õnnetustes. Samal ajal oli sõiduautojuhtide hulgas hukkunuid varasemast märgatavalt vähem. Eraldi trendina toovad 2025. aasta kokkuvõtted esile vigastatute kasvu 11–15-aastaste kergliikurijuhtide seas, mis võib olla seotud kergliikurite laialdasema kasutuse ja riskikäitumisega selles vanuserühmas.
Riskifaktorid püsivad üldjoontes sarnased varasemate aastatega. Alkoholimõju all juhtimine on endiselt oluline ohuallikas: kannatanutest oli alkoholi tarvitanud 18 protsenti sõidukijuhtidest ning 31 protsenti kergliikurijuhtidest.
Möödunud aastal registreeriti üle 90 000 liiklusväärteo ja rohkem kui 2500 liikluskuritegu
Automaatse järelevalve käigus fikseeriti veidi üle 312 000 rikkumise ning liiklusjärelevalvele suunatud aeg ulatus enam kui 423 000 töötunnini. Tehti üle 1,1 miljoni joobekontrolli ning alkoholipiirmäära ületamisi või joobes juhtimisi registreeriti üle 5800. Kiiruseületamisi tuvastati 37 500 ning automaatjärelevalves registreeriti veidi alla 311 000 kiiruseületamise. Turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumisi registreeriti üle 3700 ning laste turvavarustuse rikkumisi 330.
Transpordiamet investeeris 2025. aastal liiklusohtlike kohtade ohutumaks muutmisse 1,2 miljonit eurot. Liikluskultuuri kujundamisse panustati haridus- ja ennetustegevustega, mille sõnumid jõudsid ligi 32 000 inimeseni. Jalgratturite koolitusi ja eksameid toimus 279 koolis ning jalgratturijuhiloa sai 6212 noort. Ennetuses viidi aasta jooksul läbi kuus suuremat meediakampaaniat ja neli sotsiaalmeediasarja. Eraldi fookuses olid ka vanemaealised liiklejad, kellele toimus 28 „Eakate liikluskohviku“ loengut üle Eesti.
Eesti merealadel ja sisevetel registreeriti 2025. aastal üheksa laevaõnnetust ja 10 ohtlikku juhtumit
Hukkunuid ei olnud, vigastada sai kuus inimest.
Läänemere piirkonna laevaliiklus püsis 2025. aastal kõrge intensiivsusega ja muutunud kaubavood tõid kaasa nihkeid: Soome lahe ida–lääne suunalises liikluses kasvas tankerite osakaal, piirkonda sisenevate laevade keskmine vanus ning sagenesid keeruka omandistruktuuri ja ebatraditsiooniliste lippude all sõitvad alused, mis suurendas vajadust tihedama järelevalve ja riikidevahelise infovahetuse järele. Suurenes ka ankrualade koormus, sealhulgas Vaindloo lähistel oli ankrus keskmiselt 20–30 laeva, tipul kuni 40.
Järelevalves tehti 213 ülevaatust Eesti lipu all sõitvatele laevadele ja kontrolliti 187 välisriigilippu kandvat laeva ning tehti 1112 ettekirjutust (puudused esinesid sagedamini tulekaitse ning navigatsiooni- ja päästevahendite valdkonnas). Väikelaevade puhul viidi läbi 14 kontrollreidi ja kontrolliti 118 väikelaeva/jeti ning juhtide kainust, tuvastades ühe joobes juhi ja mitmeid rikkumisi, sealhulgas nõuetele mittevastav pääste- ja tuleohutusvarustus.
Lennunduses registreeriti üle 1400 juhtumi
Sealhulgas juhtus kaks lennuõnnetust: Vilsandi lähistel kukkus helikopter merre ja Ida-Virumaal toimus lennuõnnetus väikelennuki stardil. Samas kahanes ohutusjuhtumitest teavitamise raportite arv võrreldes 2024. aastaga, seda peamiselt seoses kahe suure lennundusettevõtte tegevuse lõppemisega.
Eesti õhuruumis häirisid tsiviillennundust jätkuvalt GNSS-signaali segamised ning lisandusid ka võltsimise ilmingud, eriti Läänemere piirkonnas.
Teise kasvava ohutusmurekohana suurenes mehitamata lennunduse reeglite rikkumiste arv, eeskätt droonide lennutamine keelatud kohtades ja kõrgustel.
