Eesti Metsaselts nimetas 2024. aasta metsanduse aasta teoks mais Tallinnas riigikogu ees toimunud maaomanike meeleavalduse, kus osales enam kui 700 inimest.
Meeleavalduse ajendiks olid maa- ja metsaomanike murekohad, mis on kogunenud aastate jooksul: omanike õiguste piiramine looduskaitselistel eesmärkidel, ebapiisavad kompensatsioonid ning maamaksu tõusu poliitilised tagasikäigud.
Meeleavaldusel nõuti kompensatsioonide ajakohastamist, võimalust vahetada looduskaitse alla võetav maa riigimetsa vastu ning maatulundusmaa maamaksu tõusu jäämist varem lubatud 10% piiresse.
Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik sõnas, et kuigi sektori poolne tunnustus kinnitab meeleavalduse olulisust, pole riiklik poliitika vahepealse aastaga maaomanike vaates paranenud.
„Eestlased on üldiselt kannatliku meelega rahvas. Meeleavaldusele tulid maaomanikud üle terve riigi ja see on tugev signaal, et nõutud küsimustes on taluvuse lävi ületatud,“ ütles Erik.
Mis edasi?
„Nagu ma ka riigikogu ees peetud kõnes ütlesin, ei ole meeleavaldus lõpp vaid alles algus. Maa- ja metsaomanike vaatest ei ole vahepealse aastaga midagi paremuse poole muutunud ja ei saa välistada, et peame veelkord end riigikogu juures meelde tuletama, siis juba veel laiema toetajate ringiga,“ lisas ta.
Lisaks anti välja ka metsandussektori teised aasta tunnustused, kus aasta sõbra tiitli sai metsandusajakirjanik Mari Kartau, pikaajalise panuse eest tunnustati RMK endist peametsaülemat Andres Seppa, aasta noore metsandustegija tiitli pälvis maaülikooli teadlane Remo Lutter.
Metsandussektori tunnustusi jagatakse neljas kategoorias: aasta sõber, aasta tegu, pikaajaline panus ja noor tegija, eesmärgiga väärtustada neid, kes aitavad kaasa metsanduse kestlikule arengule.
