Statistikaameti 2024. aasta viimase kvartali andmed paljastavad, et sooline palgalõhe püsib Eestis jätkuvalt märkimisväärne – meeste palk on kõrgem 83% vaadeldud ametirühmadest. Uuring hõlmas 314 ametit, kus mõlemast soost töötajaid oli vähemalt 20. Neist enam kui pooltes teenivad mehed naistest vähemalt kümnendiku võrra rohkem.
Eriti silmatorkavad on palgavahed teatud kõrgema vastutusega ametites. Näiteks tervishoiuteenuste juhtide seas on meeste keskmine brutopalk 6653 eurot, samal ajal kui naiste keskmine jääb 4136 euro juurde. See tähendab rohkem kui 2500-eurost vahet igakuiselt. Samuti teenivad mehed oluliselt rohkem infotehnoloogia erakoolitajatena, kus ulatub palgavahe 815 euroni ning toote- ja rõivadisaineritena, kus meeste kasuks on erinevus 841 eurot kuus.
Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul on selliseid ameteid, kus naised teenivad meestest vähemalt veerandi võrra vähem, kokku 26. Kokkuvõttes tähendab see, et umbes iga kaheteistkümnes amet Eestis on seotud tugeva palgalõhega, mis mõjutab eelkõige naissoost töötajaid.
Leidub ka üksikuid erandeid naiste kasuks
Samas leidub ka mõningaid ameteid, kus palgavõrdlus kaldub naiste kasuks, kuid neid on oluliselt vähem. Kõige silmapaistvam erand on personalijuhtide ametikoht, kus naised teenivad keskmiselt 4876 eurot kuus meeste 3525 euro vastu, saades vaheks 1351 eurot. Naised teenivad ka rohkem personalitöö assistentidena (1883 vs 1469 eurot) ning konverentside ja ürituste korraldajatena (2071 vs 1671 eurot). Siiski moodustavad sellised ametid vaid väikese osa – kõigest 12 kogu analüüsitud valimist.
Palgavahet mõjutavad erinevad tegurid
Palgavahed on eriti tuntavad keskealiste töötajate seas. Vanuserühmas 35–44 aastat on meeste keskmine brutopalk 2501 eurot, naistel aga 2143 eurot. See vanusevahemik ongi üldiselt periood, mil palgatase saavutab oma tipu – just siis töötavad inimesed kas juhtivatel või spetsialiseeritud ametikohtadel, kus palgaerinevused tulevad rohkem esile. Näiteks selles vanuses teenivad kõige kõrgemat palka teadus- ja arendusjuhid, hambaarstid ning IKT kasutajatoe tehnikud.
Meestel ja naistel on ka erinev palgatrajektoor, ehk kuidas palk ajas muutub. Süsteemianalüütikute ameti näide toob selle hästi esile: naised alustavad karjääri vanuserühmas 25–34 keskmiselt 3500-eurose palgaga, mis kasvab järgmistes vanusegruppides 3800 euroni ja jääbki enam-vähem sellele tasemele. Mehed alustavad samas ametis juba kõrgemalt – 3800 euroga – ja jõuavad 4400 euroni enne, kui pensionieale lähenevas vanusegrupis nende palk langeb taas naiste tasemele.
Üldpildis on näha, et nooremates vanuserühmades võivad naised ja mehed töötada enam-vähem võrdsetel alustel, kuid mida rohkem kasvavad vanus ja vastutus, seda enam kipuvad palgad meeste kasuks nihkuma. Lisaks näitab analüüs, et vanemas vanuserühmas, 55–64 eluaasta vahel saavad kõrgeimat palka vaid 4 protsenti meestest ja 6 protsenti naistest. Meeste seas kuuluvad sinna näiteks lavastajad, produtsendid ja ülikoolide õppejõud, naiste seas aga treenerid ja süsteemianalüütikud.
Ehkki on selge, et palgalõhe ei ole igas ametis drastiline, peegeldavad need andmed tugevat süsteemset mustrit, kus naised teenivad samas või sarnases rollis vähem. Nagu varasemalt ka kirjutasime SIIN, siis mehed küsivad samas valdkonnas juba alguses rohkem palka.
