Pariisi südames, maailma tuntuimas kunstitemplis Louvre’is, leidis aset rööv, mis võiks vabalt kuuluda filmistsenaariumi. Pühapäeva hommikul viisid neli maskides meest vaid seitsme minutiga minema kaheksast ehtest koosneva kollektsiooni, mille väärtus on hinnanguliselt 94 miljonit eurot, teatasid Prantsusmaa ametivõimud ja BBC.
Kuidas kõik algas
Pühapäeva hommikul kell 9.30 saabus Louvre’i Seine’i-poolsele küljele veoauto, millel oli tõstukredel. Neli maskides meest tõstsid redeli teisele korrusele, et pääseda sisse Apollo galeriisse – vaid mõne ruumi kaugusele „Mona Lisast“.
Kell 9.34 ronisid kaks ehitajateks riietunud meest redelit mööda üles ja lõikasid nurklihvijaga akna lahti. Nad purustasid kaks vitriini ning võtsid kaasa kaheksa Napoleonile ja tema abikaasa Eugénie’le kuulunud ehet.
Alarm ja põgenemine
Kell 9.37 käivitus muuseumi alarm kui minut hiljem, 9.38, olid röövlid juba mööda redelit lahkumas ja hüppasid kahele rollerile, millega kihutasid lõuna suunas A6 maantee ja Lyoni poole.
Põgenemise käigus kukkus neil maha üks ehe – keisrinna Eugénie kroon, millel oli üle tuhande teemandi. Kroon leiti kahjustusjälgedega muuseumi lähedusest.
Politsei saabus mõne minuti pärast ja leidis sündmuskohalt kaks nurklihvijat, gaasipõleti, bensiinikanistri, kindaid, raadiosaatja, teki ja kollase ohutusvesti.
Kell 10.34 kinnitas kultuuriminister Rachida Dati X-i postituses, et rööv toimus ajal, kui muuseum oli täiesti avatud. Kolm minutit hiljem teatas Louvre, et on „erandkorras suletud“. Muuseum jäi suletuks kolmeks päevaks ja on nüüd taasavatud.
Prantsuse politsei hinnangul olid vargad sees vaid neli minutit. Kahe korruse piirkonnas, kus rööv toimus, ei olnud kolmandikus ruumidest turvakaameraid. Kohalike allikate järgi oli ka galerii lokaalne alarm hiljuti rikkis.
Kultuuriminister ütles telekanalile TF1, et salvestised näitasid, kuidas maskides mehed sisenesid „rahulikult“, purustasid vitriinid ja lahkusid etteplaneeritud marsruuti mööda kahel rolleril. Keegi röövi käigus vigastada ei saanud.
Juhtumit uurib umbes 60 uurijat, kelle sõnul tegutses jõuk tõenäoliselt kuritegeliku organisatsiooni tellimusel.
Ehted pärinesid 19. sajandist
Ametnike sõnul viidi minema ehted, mis olid pärit 19. sajandist ja kuulusid Prantsuse kuninglikele ja keiserlikele peredele:
-
Tiaara ja pross keisrinna Eugénie, Napoleoni III abikaasa, kogust.
-
Smaragdkaelakee ja -kõrvarõngad keisrinna Marie Louise’i kollektsioonist.
-
Safiiridest tiaara, kaelakee ja üksik kõrvarõngas, mis kuulusid kuninganna Marie-Amélie’le ja kuninganna Hortense’ile.
-
Pross nimega Reliquary brooch.
Kokku on ehetes tuhandeid teemante ja vääriskive.
Siseminister Laurent Nuñez sõnul olid varastatud esemed hindamatud ja asendamatud osad Prantsuse kultuuripärandist.
President Emmanuel Macron kirjeldas juhtunut kui rünnakut Prantsusmaa ajaloo vastu, poliitik Jordan Bardella nimetas seda talumatuks alanduseks ning Marine Le Pen haavaks Prantsuse hingele.
Senati rahanduskomitee liikme Nathalie Goulet’ sõnul on raske mõista, kuidas see sai nii kergesti juhtuda.
Varasemad juhtumid
See pole esimene kord, kui Louvre turvariskide tõttu tähelepanu keskmesse satub. 1911. aastal varastati sealt „Mona Lisa“, mis leiti alles kaks aastat hiljem. 1998. aastal kadus Camille Corot’ maal Le Chemin de Sèvres, mida pole siiani leitud.
Viimasel ajal on Prantsusmaal toimunud mitu kõrgetasemelist kunstiröövi:
-
septembris varastati Limoges’is Adrien Dubouché muuseumist portselaniesemeid väärtusega ligikaudu 9,5 miljonit eurot,
-
-
aasta novembris rööviti Pariisis Cognacq-Jay muuseumist seitse ajaloolist eset,
-
-
samal kuul tungis relvastatud jõuk Burgundia Hieron muuseumisse ja põgenes miljonite eurode väärtuses kunstiteostega.
Mis edasi?
Ekspertide hinnangul on tõenäoline, et osa varastatud ehetest müüakse mustal turul tükkhaaval, kuna tervete ajalooliste tiarade ja diadeemide müümine on keeruline – need on dokumenteeritud ja hõlpsasti äratuntavad. Samas ei välista uurijad, et haruldasemad esemed võivad jõuda jõukate erakollektsionääride kätte tervikuna, kuna kogu väärtus ületab üksikosade hinna.
Kultuuriministeerium on varem taotlenud vahendeid muuseumi turvasüsteemide uuendamiseks ning Prantsuse valitsus on lubanud Louvre’i kaasata „Uue renessansi“ renoveerimisprojekti, mille eeldatav maksumus on 700–800 miljonit eurot.
