Möödunud nädalal toimunud liiklustalgute raames puutus politsei kokku 2669 kiiruseületajaga 1726 kontrollpunktis üle Eesti. Need kohad märgiti eelnevalt liiklustalgud.ee lehel ära inimeste endi poolt.
Liiklustalgutel osales kokku 1057 politseinikku, kes fikseerisid 1625 kiiruseületamist ning 399 muud liiklusalast rikkumist. Lisaks piirduti 645 juhi puhul vestlusega, lootes, et selgitus mõjub paremini kui trahv.
“Samuti pole muutunud autojuhtide suhtumine – kiiruse ületamist peetakse kohati isegi enesestmõistetavaks,” sõnas politseikolonelleitnant Sirle Loigo.
“Kui korrakaitsjad küsisid juhtidelt kiirustamise põhjust, siis selgus, et tegelikult polnud selleks kellelgi vajadust, pigem tuleneb oskamatusest oma aega planeerida.”
Sagedaseim selgitus kiiruseületamisele on kiirustamine. Näiteks tabati Tallinna ringteel noor juht, kelle kiiruseks mõõdeti 148 km/h ning põhjenduseks oli hilinemine kooli. Mõnel juhul tulid ka humoorikad põhjendused – näiteks Tallinna tänaval väitis juht, et sõitis kiiresti, kuna “kuivatas autot pärast pesulat”.
“Talgute eesmärk on liiklusohutust tõsta, mistõttu 645 juhi puhul piirdusime vestlusega ja loodame, et inimene mõistab oma rikkumist ka trahvita,” ütles Loigo.
Loigo sõnul oli kogukondlik panus eriti märkimisväärne – politseid tänati rohkelt ning Kiili vallas tõid elanikud kiirust mõõtvatele korravalvuritele küpsiseid.
“Liiklustalgute mõte on olla kohal seal, kus kohalikud inimesed kõige rohkem kiirustamise pärast muretsevad ja meid ootavad. Seda, kui väga politseid teatud teelõikudel oodati, tajusime meile laekunud tänuavaldustest, mida oli liiklustalgute nädalal rohkem kui muul ajal. Lisaks tõid Kiili kogukonnaliikmed oma tänu avaldamiseks kiirust mõõtvatele politseinikele küpsiseid,” kirjeldas Loigo.
Tänavu olid inimesed iseäranis aktiivsed ohtlike kohtade esitamisel ning liiklustalgute kaardile laekus rekordarv pöördumisi.
“Oleme tänulikud kõigile, kes liiklustalgute kaardile oma tähelepanekud märkisid ning ühtlasi neilegi, kes mõistavad kiirusületamisega kaasnevaid riske ja annavad oma panuse selleks, et meie teed ja tänavad oleks turvalisemad. Turvaline liikluskeskkond on asi, mida ei loo kiirust mõõtev politseinik üksi, vaid kõik liiklejad üheskoos,” ütles Loigo.
Lisaks kiiruse kontrollimisele pöörasid korrakaitsjad tähelepanu ka teistele liiklusrikkumistele: tabati joobes juhte, mobiiltelefoniga roolis tegelevaid isikuid, tehnonõuetele mitte vastavaid sõidukeid ja muid väiksemaid rikkumisi.
Loigo lisas, et kui liiklustalgute ajal olid teeolud veel talvised, siis nüüd, kevade saabudes, lisandub liiklusesse hulk kaherattalisi. “Jalgratta, elektritõukeratta ja mootorratta juhid on vähem kaitstud ning nende sattumine liiklusõnnetusse võib kaasa tuua tõsisemaid vigastusi, hoolige ja arvestage teiste liiklejatega,” rõhutas ta.
Allikas: BNS