Valitsus tutvus neljapäevasel istungil transpordiameti koostatud teehoiukavaga aastateks 2026–2029.
Taristuminister Kuldar Leis rõhutas pressikonverentsil, et üks valitsuse prioriteete on taristu arendamine. “Võrreldes eelmiste aastatega läheb keskmiselt 85 miljonit eurot aastas tänu mootorsõidukimaksule teedesse juurde. Nüüd on need plaanid konkreetsemad, kuhu täpsemalt ja mis aastal läheb,” lausus Leis.
Minister tõi välja, et raudteetranspordi arendamiseks eraldatakse järgmisel aastal 684 miljonit eurot — kaks kolmandikku Rail Balticule ja üks kolmandik vanadele liinidele, mille elektrifitseerimine on lõpujärgus (Tallinn–Tartu ja Tallinn–Narva). Leis rõhutas: “See ei ole Eesti riigi raha, vaid enamus on Euroopa raha.”
Ta märkis, et maanteede põhifookus on jätkuvalt Pärnu suunal: seal on planeeritud umbes 45 kilomeetrit erinevaid lõike, mille hanked järk-järgult avatakse. “Neid hankeid järjest avatakse ja praegune tendents näitab, et mõni hange läheb sent kallimaks, mõni läheb sent odavamaks, nii et summa summarum on see raha, mis sinna mõeldud on, plaani järgi,” selgitas Leis.
Teehoiukavas on ka uusi fookuspunkte
Üks neist on näiteks kruusateede viimine mustkatte alla. “Sellest me ei ole varasematel aastatel väga rääkinud – viimasel kolmel aastal on investeeringud olnud nullist eurost kuni 3 miljoni euroni. Nüüd on otsus see, et Eesti peab arenema ühtlaselt, mistõttu paneme kruusateede viimiseks mustkatte alla järgmisel aastal 12 miljonit eurot. Sellega saab teha kokku ligi 100 kilomeetrit aastas,” ütles minister.
Leis tõi esile ka Tartu Tiksoja silla ehituse, mis on varasemalt teehoiukavast välja jäänud, kuid nüüd taas kavas. “See on Tartu ümbruskonna absoluutne prioriteet. Jõudsime sinnamaale, kus Tiksoja sild on uuesti teehoiukavas sees. Eelprojekt on peaaegu valmis, projekteerimine võtab aga aega veel kaks aastat, nii et kõige varasemalt saab ehitusse minna aastal 2028. Hinnanguliselt läheb Tiksoja sõlme ja silla esimene osa maksma 60–70 miljonit eurot,” märkis ta.
Lisaks rõhutas minister koalitsioonilepingus sätestatud lubadust parandada tööstusalade juurdepääse. Ühe konkreetse näitena tõi ta Keila tööstusala: “Üheks selliseks konkreetseks kohaks on Keilas asuv tööstusala, kuhu on hetkel võimalik juurde sõita ainult läbi kesklinna või väga suure ringiga. Otsus on see, et Keila tööstusalale ehitatakse lõuna poolt ümbersõit pikkusega 2,2 kilomeetrit ja maksumusega ligi 10 miljonit eurot. Ehitus on plaanis 2027.–2028. aastal,” selgitas Leis.














