Möödunud aastal registreeriti Eestis 28 345 kuritegu, mida on kolme protsendi võrra rohkem, kui aasta varem. Kõige suurem kasv toimus varavastaste kuritegude osas, mille seas on levinuimad vargused, kelmused, arvutikelmused ja omastamised. Kokku registreeriti 14 841 varavastast kuritegu, neist 3695 olid seotud kelmuste ja arvutikelmustega.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul on küberkelmused Eestis tõusuteel, järgides globaalset trendi. Ta lisas, et kuna tegu on rahvusvahelise probleemiga, siis ei ole kiireid ja lihtsaid lahendusi. Samuti rõhutas ta, et küberhügieen on tänapäeval kriitilise tähtsusega ning igaüks saab end selliste kuritegude eest paremini kaitsta, kasvatades oma digiteadlikkust.
Isikuvastaste kuritegude arv jäi 2024. aastal eelneva aastaga samale tasemele, moodustades ligikaudu 20 protsenti kõigist kuritegudest. Registreeriti 6701 isikuvastast kuritegu, millest suurema osa – koguni 5412 juhtumit – moodustasid kehalise väärkohtlemise juhtumid. Tapmiste ja mõrvakatsete arv kasvas 33-ni, mis on kümne võrra enam kui aasta varem.
Liikluskuritegude arv kasvas aastaga viis protsenti, ulatudes 2714 juhtumini, neist üle 80 protsendi olid seotud mootorsõiduki joobes juhtimisega.
Eestis registreeriti 10 000 elaniku kohta keskmiselt 206 kuritegu. Kõige kõrgem kuritegevuse määr oli Ida-Virumaal (326 kuritegu 10 000 elaniku kohta), järgnesid Lääne-Virumaa (277) ja Tartumaa (248).
Viimane ohvriuuring näitas, et pimedal ajal oma kodukandis liikudes tunneb end turvaliselt 71 protsenti inimestest. Turvatunne on üldiselt suurem maapiirkondades ja väiksem linnades, eriti Ida-Virumaal, kus linnarahvastiku osakaal on suur.
