Tallinna halduskohus jättis rahuldamata mehe kaebuse, millega ta vaidlustas valitsuse otsuse mitte anda talle Eesti kodakondsust.
Kodakondsusseaduse järgi ei anta kodakondsust isikule, kes on korduvalt tahtlike kuritegude eest kriminaalkorras karistatud. Selle eesmärk on vältida, et Eesti kodanikuks saab inimene, kes ei ole oma eluviisilt õiguskuulekas.
Kaebuse esitanud meest on karistatud kokku neljal korral. Kuigi tema karistused on nüüdseks kustunud ja kantud arhiivi, võimaldab seadus teatud juhtudel anda kodakondsuse ka varem karistatud inimesele, kui erandi tegemiseks on mõjuvad põhjused.
Valitsus peab sellisel juhul arvestama nii kuritegude sisu ja korduvust kui ka taotleja isikut ja elukäiku pärast karistust – sealhulgas seda, kas teda saab pidada õiguskuulekaks.
Kohus rõhutas, et valitsusel on erandi tegemisel lai kaalutlusruum. Kohus saab hinnata vaid seda, kas otsus on tehtud õiguspäraselt ja ilma kaalumisvigadeta – mitte seda, kas see oli otstarbekas või õiglane.
Valitsus leidis, et mees ei ole ka pärast karistuste lõppemist käitunud õiguskuulekalt, ning tema korduvad ja süstemaatilised rikkumised ei võimalda erandi tegemist. Kohus nõustus selle hinnanguga ning ei tuvastanud kaalumisvigu, mis annaksid alust otsuse tühistamiseks.
Seetõttu jäi mehe kaebus rahuldamata. Otsus ei ole veel jõustunud ja sellele saab esitada apellatsioonkaebuse hiljemalt 25. augustiks.
