Keskkriminaalpolitsei (KKP) kahtlustab, et Enefit Greeni aktsiate ülevõtmispakkumise eel võidi kasutada siseteavet ning selle põhjal börsil kaubelda.
Teisipäeval esitati kolmele inimesele ja ühele ettevõttele kahtlustus siseteabe alusel kauplemises ning ühele inimesele kahtlustus siseteabe avaldamises.
Kahtlustused puudutavad tehinguid, mis tehti enne ülevõtmispakkumise teate avalikustamist. Kriminaalmenetluses kontrollitakse finantsinspektsiooni kuriteoteates toodud infot – kas kahtlustatavad said ligipääsu siseteabele ja kas see võimaldas neil teha Tallinna börsil ebaseaduslikke, suure kasumiga tehinguid. Esialgse hinnangu kohaselt võidi teenida ligi 130 000 eurot ebaseaduslikku tulu.
Seoses menetlusega viis politsei teisipäeval läbi toiminguid Eesti Energia peakontoris ning kahtlustatavatega seotud aadressidel. Kahtlustatavad kuulati üle, kuid kedagi kinni ei peetud. Politsei rõhutas, et kahtlustuse saanud isikute hulgas ei ole Enefit Greeni ega Eesti Energia juhatuse ega nõukogu liikmeid. Samuti ei ole kahtlustus esitatud ettevõtetele endile.
„Elering ettevõttena ei ole seotud ettevõttega Enefit Green ja Eleringil ning tema töötajatel puudub igasugune info teise ettevõtte aktsiatehingute kohta. Ettevõttena saime ülevõtmispakkumisest samuti teada läbi börsiteate, eelnevat infot meil selle kohta ei ole olnud,“ kinnitas Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Ivo Raudheiding ütles, et aktsiaturg peab toimima ausalt ja väärkasutuse kahtlusi tuleb alati kontrollida. “Antud juhul räägime riigiettevõttest, mis tähendab, et kui kahtlustused leiavad kinnitust, on usalduse kuritarvitamine seda enam kahetsusväärne. See tähendab, et aktsiate tagasiostmisel on keegi riigi rahast ebaõiglaselt kasumit saanud. Kuigi maailma suurematel aktsiaturgudel on usalduse kuritarvitamist varem avastatud, siis Eesti mõistes on tegu harva kuriteoga,” ütles Raudheiding ja lisas, et iga sellist infokildu tuleb tõsiselt kontrollida.
Kriminaalmenetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo, seda juhib riigiprokuratuur ning koostööd tehakse finantsinspektsiooniga.
Allikas: BNS
