Eesti Keskkonnateenuste kinnitusel on sagenenud koerte rünnakud jäätmeveo autojuhtide ja laadijate vastu.
Ettevõtte andmetel on viimastel aastatel registreeritud igal aastal keskmiselt 4–5 juhtumit, kus koer on töötajat hammustanud või rünnanud, kuid käesoleval aastal on selliseid juhtumeid olnud sama palju juba aasta algusest septembrini.
“Näeme, et kahetsusväärselt on koerarünnakuid meie töötajate vastu sagenemas,” ütles Eesti Keskkonnateenuste töökeskkonnaspetsialist Janek Mikk. “See on suur probleem, sest olukorrad on tõeliselt ohtlikud ning mõjutavad kogu teenuse toimimist. Lahtised koerad on ühtviisi ohtlikud nii meie töötajatele kui ka koerale endale liiklusohutuse seisukohalt,” lisas Mikk.
Tema sõnul ei ole seni ühegi koera omaniku vastu kahjutasu nõuet esitatud, kuid see ei ole ka välistatud. “Seaduse järgi on ohvril kahju tekkimise korral võimalus esitada nõue kahju tekitanud isiku vastu, kelleks on agressiivse koera omanik, aga seni veel tehtud ei ole. Loodame väga inimeste mõistlikkusele ja kõigil klientidel olla tähelepanelikud ja hoolivad – tagada jäätmete kogumisel ohutu töökeskkond nii töötajatele kui ka loomadele,” rääkis Mikk.
Juhtumeid on erinevaid
“Isegi kui peremees kinnitab, et koer pole kunagi kedagi hammustanud, võib rünnak juhtuda just siis, kui meie laadija sirutab käe konteineri poole. Koertel on tugev omanikutunne ning tegelikult käituvad nad suurte masinate ja võõraste inimestega ettearvamatult. Mõned koerad on tõesti ka laadijatega suured sõbrad, aga on juhtunud, et samal koeral on jooksuaeg ja kohal on äkki tema uudishimulikud sõbrad – ja jälle on loomade olukord ärev ja rünnatakse inimest. See tähendab – igal juhul ja alati peab koer olema veokist ja töötajatest ohutus kauguses,” ütles ta. “Palume koeraomanikel tagada, et loomad oleksid jäätmeveo ajal kindlalt kinni või siseruumides. Meie töötajad ei saa oma tööd turvaliselt teha, kui nad peavad kartma koerarünnakut.”
Kui jäätmeveo meeskonnast saab keegi viga, tähendab see, et veoring jääb pooleli ning on ka juhtumeid, kus vigastused on nii suured, et inimene jääb haiguspuhkusele. See omakorda tähendab, et tuleb leida asendaja, kes ei ole veotingimustega nii hästi kursis. Siis tekivad viivitused ja segadused konteinerite asukoha jmt-ga.
Rünnakuid toimub nii linnas kui maapiirkonandes. Näiteks lasi majaomanik oma kaks suurt koera välja just siis, kui jäätmeauto laadija hakkas konteinerit tühjendama. Loomad ründasid töötajat ning isegi omanik ei saanud koerte käitumist kontrolli alla.
On juhuseid, kus ringi jookseb lahtine koer, kelle omanikku pole näha. Töötajad lähenesid objektile jalgsi ja koer jooksis nende poole. Üks meestest põgenes ja sai seejuures vigastada. On tulnud ette olukordi, kus tavaliselt sõbralik koer muutub ründavaks, näiteks jooksuaja või teiste koerte juuresolekul.
