Kelmid petsid mullu Eesti inimestelt välja 29 miljonit eurot

Möödunud aastal langes kelmuste ohvriks 3685 inimest, kellelt peteti välja üle 29 miljoni euro. Enim kaotati raha petukõnede ja investeerimispettustega.

Kui 2024. aastal kaotasid Eesti inimesed petturitele 16 miljonit eurot, siis mullu kasvas kahju peaaegu kaks korda. Suurima osa moodustasid petukõned, millega kaotati ligi 11,5 miljonit eurot. Järgnesid investeerimispettused 6,3 miljoni euroga, ettevõtetele suunatud pettused 2,7 miljoni euroga ning müügipettused 1,7 miljoni euroga.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo grupijuhi Jaagup Toompuu sõnul on kahjusumma kasvu taga mitu põhjust.

„Esiteks on kelmused nii kasumlik kuriteoliik, et aina rohkem kurjategijad sellega tegelevad ning mõtlevad välja üha keerulisemaid skeeme. Teiseks ei tehta petukõnesid enam ainult vene keeles, vaid kõnekeskustesse on värvatud eesti keelt kõnelevaid inimesi, et sihtida kogu riigi elanikkonda. Lisaks mõjutavad kogukahju kasvu ka väga suurte kahjudega üksikjuhtumid, kus kelmusega on pihta saanud ettevõtted,“ selgitas Toompuu.

Kõige suurema kahjuga kelmuseliik on endiselt petukõned

„Vaatamata sellele, et väga suur osa inimestest on teadlikud levivatest kelmustest ja skeemidest, langevad tuhanded inimesed ohvriks. Skeemid on veenvad ja mitmetasandilised, eesmärgiga inimest uskuma panna ja segadusse ajada. Kelmide kasutatavad legendid muutuvad ajas väga kiiresti vastavalt päevakajalistele teemadele,“ ütles Toompuu.

Tavaliselt esineb kelm esimeses kõnes kindla asutuse või ettevõtte töötajana ja palub inimesel end Smart-ID või Mobiil-ID kaudu tuvastada. Seejärel helistatakse uuesti panga või politsei nimel ja väidetakse, et kontol toimuvad kahtlased tehingud. Ohvrile öeldakse, et raha päästmiseks tuleb kiiresti tegutseda. Sageli lisatakse juttu „salajasest politseioperatsioonist“, millest ei tohi kellelegi rääkida, ning palutakse raha või pangakaart turvakaalutlustel üle anda.

Toompuu rõhutas, et politsei ei kaasa inimesi sellisel moel kunagi politseioperatsioonidesse ega küsi kelleltki raha ega pangakaarte. „Kui telefonikõnes väidetakse, et sinu raha on ohus ning sind kiirustatakse tagant, siis on tegemist pettusega. Katkesta kõne, võta hingetõmbepaus ning helista ise tagasi vastava asutuse ametlikul numbril, et infot kontrollida. Mitte mingil juhul ei tohi kellegi palvel kuhugi oma PIN-koode sisestada,“ ütles ta.

Petukõnede kõrval on suureks probleemiks ka investeerimispettused

„Kelmid reklaamivad investeerimise ja kauplemise platvorme, kus lubatakse kiiresti suurt kasumit. Paljudel juhtudel lähenevad kelmid kannatanutele suhtluskeskkondades, et luua usaldus ning alles seejärel viiakse jutt investeerimisele. Reaalsuses on tegu libaplatvormidega, kust pole võimalik teenitud raha välja võtta ning kannatanutelt hakatakse nõudma hoopis täiendavaid sissemakseid,“ selgitas Toompuu.

„Kelmused on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse osa, millega võitlevad kõik riigid üle maailma. Kelmuste organiseerijad asuvad peamiselt välismaal ning teeme tihedat rahvusvahelist koostööd, et neid grupeeringuid tabada. Lisaks töötame iga päev selle nimel, et Eestis tegutsevaid rahamuulasid tuvastada ja kinni pidada,“ ütles Toompuu.

Tema sõnul ei kaota üksikute kõnekeskuste sulgemine probleemi, sest nende asemele tekivad kiiresti uued. „Probleemi lahendamiseks ei piisa üksnes petturite kinnipidamisest, vaid inimesed peavad ise olema ettevaatlikud ning teadlikud petturite tegutsemisviisidest, et mitte nende lõksu langeda. Väga oluline on rääkida võimalikest petuskeemidest ka oma lähedastega ja hoiatada neid võimalike ohtude eest,“ lisas ta.