Regionaal- ja põllumajandusministeerium on ette valmistanud kalapüügiseaduse muudatuse, mille järgi võivad alates 10. jaanuarist 2026 kalapüügieeskirjade rikkumise trahvid ulatuda eraisikule kuni 100 000 euroni ja ettevõtetele kuni 800 000 euroni.
Esmakordse tõsise rikkumise eest võib eraisikut edaspidi karistada kuni 50 000 euro suuruse trahviga. Kui rikkumisega on tekitatud kahju kalavarudele, võib trahv ulatuda kalapüügitoodete väärtuse viiekordse summani. Ettevõtte puhul on vastav ülempiir 400 000 eurot või kahju korral kalapüügitoodete väärtuse kahe- kuni kaheksakordne määr või ärahoitud kahjule vastav summa.
Kui kolme aasta jooksul pärast trahvi tehakse uus rikkumine, võib eraisiku karistus ulatuda juba 100 000 euroni. Kahju korral määratakse trahv kalapüügitoodete väärtuse kahe- kuni kaheksakordse ulatuses. Ettevõtetel on korduva rikkumise eest maksimaalne karistus 800 000 eurot või kalapüügitoodete väärtuse kahe- kuni kaheksakordne määr.
Kalapüügitoodete väärtuse arvutamisel lähtutakse riiklikest keskmistest kala esmakokkuostu hindadest.
“Senisest kõrgem maksimaalne trahvimäär on vaja ette näha juhuks, kui rikkumine pannakse toime kaugpüügil, kus püügireis kestab 35 päevast kuni nelja kuuni ning rikkumise teel saadud kala väärtus või maksimaalselt kuni kaheksakordne väärtus võib ulatuda sadadesse tuhandetesse,” seisab eelnõu seletuskirjas.
Harrastuskalapüügi puhul on andmete esitamise kohustuse rikkumise eest võimalik tulevikus määrata kuni 100 trahviühikut ehk maksimaalselt 800 eurot. Samuti laieneb harrastuskalastajatele kohustus andmeid esitada – kui praegu peab seda tegema vaid kalastuskaardiga püügikorral, siis edaspidi ka lõhe ja tursa püügist mistahes vahendiga.
