Reedel lõpetavad ajateenistuse ning arvatakse reservi selle aasta jaanuaris teenistust alustanud rohkem kui 500 ajateenijat.
Teiste seas alustavad käesoleval nädalal reservteenistust pea 100 ajateenijat diviisi 1. jalaväebrigaadist.
„Rohkem kui kolmkümmend aastat, mil kestab teie reservteenistus, on võrdlemisi pikk aeg. Palju muutub, kuid meie ülesanne jääb samaks – olla valmis Eesti riigi kaitsmiseks,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Tarmo Kundla. „Ajateenistus andis teile vajalikud teadmised ja oskused. Hoidke neid värskena ja kui tuleb kutse, tulge kohale. Tänan teenistuse eest!“
„Teenistuse alguses ei osanud isegi oodata, et saan siit nii palju väärtuslikke kogemusi. Kõige olulisemaks pean juhtimisoskust ja logistikaalaseid teadmisi, sest neid saan tsiviilelus praktiseerida ning edasi arendada, samas olen reservväelasena võimeline täitma mulle pandud ülesandeid,“ ütles lahinguteeninduspataljoni jaoülem nooremseersant Sten Martin Koppel.
„Minule õpetas teenistus laiema pildi nägemist ja iseendast kaugemale mõtlemist. Olukorrad, kus tuli vastutada terve jao eest, õpetasid mind analüütiliselt mõtlema ja kasvatasid otsustusvõimet,“ ütles lahinguteeninduspataljoni sidemeeskonna ülem nooremseersant Kristofer Uustalu. „Reservteenistuses püüan kindlasti säilitada ja parandada veelgi oma füüsilist vormi ning hoida siin loodud häid suhteid relvavendadega, et vajadusel taas õlg õla kõrval teenistusülesandeid täita.“
Samuti alustavad reservteenistust kokku üle 160 ajateenijat diviisi 2. jalaväebrigaadist, staabi- ja sidepataljonist ning logistikapataljonist.
„Läbitud 11 kuud ajateenistuses pakkusid head väljakutset, mitte niivõrd füüsiliselt, kuivõrd pigem vaimselt. Mõnikord oli keeruline leida motivatsiooni ja põhjust millegi tegemiseks, kuid ka see andis väärtusliku elulise õppetunni,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni esindusmees nooremseersant Gregor Allmann. “Kuigi hetkel töötan riigi teenistuses oleval ametikohal, kavatsen siiski võimalikult aktiivselt osaleda õppekogunemistel ning panustada Eesti riigi turvalisuse tagamisse.“
Sõjaväepolitsei vahipataljon arvab reservi pea 130, merevägi ligi 100 ning küberväejuhatus ligi 55 võitlejat
„Kõigepealt tänan teid senise teenistuse eest. Kindlasti oli tegu erinevaid väljakutseid pakkuva ajaga, aga, Teie teenistus jätkub, nüüd siis reservis,“ ütles küberväejuhatuse ülem kolonel Rene Innos. „Tuleb meeles pidada, et Eesti riigi säilimiseks ja kaitseks on iga käepaar oluline. Kuid veelgi olulisem on, et meie reservvägi oleks enesekindel ja professionaalne, eriti küberväejuhatuses. Seega, jätkake enda arendamist, omandage kogemusi ning ärge jääge võõraks. Soovin teile toimetustes edu!“
„Reservi arvamine annab mulle kindlustunde, et olen saanud ajateenistuse jooksul vajaliku ettevalmistuse. Teenistuse käigus omandatud oskused ja kogemused aitavad kindlasti kaasa ka eraelus,“ ütles küberväejuhatuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskuse kasutajatoe grupi ajateenija nooremseersant Janar Aruvald. „Suhtun eelseisvasse reservteenistusse motiveeritult ning avatud meelega. Loodan, et see pakub võimalusi hiljem näha, kuidas kaasvõitlejatel läheb ning kuidas üksus mingi aja möödudes jälle koos töötab.“
Eesti riigi esmase kaitsevõime alus on reservarmee väljaõpe, mis algab ajateenistusega. Selle käigus antakse ajateenijatele põhiteadmised riigikaitsest ja õpetatakse nad tegutsema ühtse meeskonnana.
Käesoleval aastal kutsuti ajateenistusse kolmel korral: aasta alguses ja juulis alustasid 11-kuulist teenistust eelkutsega saabunud tulevaste reservüksuste nooremallohvitserid ja autojuhid ning oktoobris kutsuti kaheksaks kuuks teenistusse reservüksuste reakoosseis.
