Kaitseväe 1. jalaväebrigaad saavutas reedel õppusel Siil 2025 lahinguvalmiduse. Enne seda formeeriti reservväelased ja anti neile värskendav väljaõpe sõjalistes oskustes.
„Paralleelselt reservväelaste väljaõppega on juhtimispunktide ülemad saanud läbi harjutada kõik lahinguplaanid ja nüüd on õige aeg need kaks asja kokku panna ja alustada lahingülesannete täitmisega,“ kirjeldas brigaadi õppuste kulgu 1. jalaväebrigaadi ülema asetäitja kolonelleitnant Eero Aija.
Tema sõnul pannakse nüüd koostatud lahinguplaanid realistlikes tingimustes proovile ning üksused liiguvad maastikule, et hakata ülesandeid täitma.
Reservväelastelt oodatakse kõrget pühendumist
„Me ootame rasket õppust, et me saaksime panna surve alla need plaanid, mis me oleme teinud. Loomulikult ootan reservväelastelt samasugust pühendumist, nagu nad on seni näidanud,“ lisas Aija.
Brigaadiülema asetäitja rõhutas ka liitlasüksuste olulist rolli ja eri osapoolte tihedat koostööd: „Liitlased on ääretult olulised. Liitlased kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu NATO lahingugrupi raames, kus on Suurbritannia ja Prantsusmaa sõdurid – nad on kaasatud meie lahinguplaanidesse ja täpselt samamoodi täidavad nad neid plaane siin õppustel.“
Tema sõnul toimus ka õppuse ettevalmistavas faasis väga tihe koostöö brigaadi staabi, liitlaste lahingugrupi ja pataljonide vahel.
Lahinguvalmiduse saavutamist kinnitas ka pioneeripataljoni ülem kolonelleitnant Priit Heinloo. Tema sõnul on tehtud esimesed lõhketööd, tuletatud meelde baasteadmised ja harjutatud tõkestus- ning jalaväeoskusi.
„Oleme ära teinud esimesed lõhkamised, et tuletada meelde esmased pioneerioskused. Oleme harjutanud ka tõkestamist ja jalaväe oskuseid meelde tuletanud,“ rääkis Heinloo.
Lisaks vanade oskuste meeldetuletamisele on reservväelastele õpetatud ka uusi võtteid. „Näiteks oleme uue miinipuuri saanud, millega on võimalik puurida ka kõvasse pinnasesse kiiresti auke. Oleme ümber organiseerinud oma juhtimispunktid, et neid oleks vastasel raskem tabada. Samuti käinud üle droonivastase võitluse põhimõtted,“ sõnas ta.
Õppuse raames on oma ülesanded ka õhutõrjepataljonil, mille ülesandeks on vastase lennuvahendite – sealhulgas lennukite, helikopterite ja droonide – tuvastamine ja hävitamine. Selleks kasutatakse relvasüsteeme, nagu õhutõrjekahur ZU-23 ja Mistrali raketikompleks.
Õppus Siil 2025 on Eesti kaitseväe aasta suurim väljaõppeüritus, mille eesmärk on testida sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist ning tugevdada koostööd nii kohalike kui liitlasüksuste vahel. Õppusest võtavad osa tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased ja NATO liitlassõdurid.
