Tööinspektsiooni esialgsetel andmetel juhtus jaanuaris 273 tööõnnetust.
Õigete töövõtete kasutamine algab üldjuhul väljaõppest, antud näite puhul juba koolipingis. Tööõpetuse õpetaja kasutas valesid töövõtteid, mille tulemusel sai kogu klass praktilise õppetunni võimalike tagajärgede kohta. Õnnetus juhtus praktilise tunni ajal, kui õpetaja töötas rihthöövelpingiga. Töö käigus ei kasutanud ta lükkepulka – abivahendit, mille eesmärk on hoida käed ohutsoonist eemal. Detaili käsitsi suunamisel sattus õpetaja vasak käsi pöörleva lõiketera vastu ning tagajärg oli raske: sõrme osaline amputatsioon. See õnnetus tuletab meelde, et ohtlikud töövahendid ei küsi ametit, kogemusi ega töökeskkonda. Hoolas ja tähelepanelik tuleb olla kõigil.
Juhtunu ei olnud seotud tehnilise rikkega ega ootamatu olukorraga. Tegemist oli tavalise päevaga, kus oht realiseerus hetkega. Rihthöövelpink on töövahend, millel on kolm ohutegurit – pöörlev lõiketera, müra ja tolm. Need ohutegurid jäävad samaks sõltumata sellest, kas masinat kasutatakse kodus, tööl või õpperuumis.
“Ennetustegevus tööõnnetuste ärahoidmiseks peab algama varakult – sellest, mida koolilapsed näevad ja kogevad enne tööellu jõudmist,” ütles tööinspektsiooni juhtiv tööinspektor-uurija Janika Rõõmus. “Klassiruumis nähtud käitumismustrid kanduvad üldjuhul hiljem edasi ka päris töökeskkonda. Seda nägime ka eelmise aasta kevadel kujunenud statistika pinnalt, et just noortega juhtusid raskete tagajärgedega õnnetused.”
Sageli seostatakse raskeid tööõnnetusi vaid tööstuse või ehitusega, kuid antud juhtum kinnitab, et tööõnnetused võivad juhtuda ka näiliselt ohutus keskkonnas. Tööõpetuse klassides kasutatavad masinad on võimsad ja andestamatud ning eksimuse hind võib olla väga kõrge.
Õpetajad ei ole üksnes töövahendite kasutajad, vaid ka eeskujud, kelle käitumist õpilased jälgivad ja matkivad. Seetõttu peab ohutu töökorraldus olema koolikeskkonnas nähtav ja järjepidev – need kogemused jäävad õpilastele meelde oluliselt kauemaks kui ükski teoreetiline juhis.
