Sotsiaalmeedias levib ohtlik trend, kus inimesed jagavad enda kohta liigselt isiklikku infot, hoiatab Citadele küberturvalisuse juht. Meeles tuleb pidada, et finantskelmid muutuvad oma petuskeemides järjest kavalamaks, mistõttu tuleb hoolikalt kontrollida, kas e-kiri või telefonikõne on tõesti pangast või tuttavalt või võib olla tegu pettusega.
Panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko toob välja, et sotsiaalmeedias ei tohiks oma andmeid kunagi detailselt jagada, sealhulgas oma elukohta, sünnikuupäeva ja muud isiklikku infot. Osad kelmid võivad kõike, mis sinna kirjutada, kurjasti ära kasutada, eriti kui kontod on tehtud avalikuks.
Politsei- ja piirivalveameti andmetel peteti 2024. aastal inimestelt välja ligi 100 000 eurot nii, et kelmid olid veennud inimesi, et nende lähedased on sattunud õnnetusse ning on vaja maksta raha või hüvitada kahjusid.
Lisaks võivad kelmid jagatud isikliku infoga arvata ära paroole või sisselogides kontrollküsimuste vastuseid. Paljud inimesed kasutavad väga lihtsaid paroole, näiteks sünnikuupäeva või lemmiklooma nime.
PPA hinnangul kaotasid Eesti inimesed möödunud aastal erinevate finantskelmuste tõttu kokku vähemalt 8,8 miljonit eurot.
