Sel nädalal vabastati enne tähtaega vanglast Vene kodanik Isa Khalilov, kes põhjustas 2020. aasta juunis Laagna teel traagilise liiklusõnnetuse. Khalilovi ligi 200 km/h kihutamine lõppes ahelavariiga, milles hukkus kolm inimest ja hiljem suri vigastustesse veel üks kannatanu. Pärast vabastamist alustas politsei- ja piirivalveamet (PPA) tema elamisloa tühistamise menetlust.
PPA põhjendab otsust avaliku korra ohuga. Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Rainis Sinikas kinnitas: „Oleme alustanud menetlust, et tunnistada kehtetuks Isa Khalilovi elamisluba seoses avaliku korra ohuga. Kuna menetlus on hetkel käimas, siis detailselt me menetlustoiminguid kommenteerida ei saa.“
Sinikase sõnul ei tähenda menetluse alustamine automaatselt elamisloa tühistamist. „Juhul, kui elamisluba tunnistatakse kehtetuks, siis ei saa Khalilovit kohe riigist välja saata, sest tal on kohtuotsusega viibimisalus olemas,“ lisas ta.
Prokuratuur oli vastu
Harju maakohus keeldus suvel Khalilovi ennetähtaegsest vabastamisest, pidades seda liiga varajaseks ning kooskõlast väljaminevaks karistuse eesmärkidega. Ringkonnakohus aga otsustas vastupidiselt ning leidis, et riske saab maandada elektroonilise valve, käitumiskontrolli ja kriminaalhooldusega.
Riigikohus ei võtnud prokuratuuri kaebust menetlusse, mistõttu vabanes Khalilov enne tähtaega.
Khalilovi kaitsja selgitas, et Khalilovi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, viidates tema varasematele rikkumistele: kuigi teda on karistatud väärteo korras lubadeta sõidu, narkootikumide omamise ja kriminaalkorras peksmise eest, ei ole Khalilovit kriminaalkorras karistatud kiiruse ületamise eest.
Khalilovil on nüüd ees kaheaastane käitumiskontroll ja aasta jooksul peab ta kandma elektroonilist jalavõru. Ta peab regulaarselt kohtuma kriminaalhooldajaga, käima sotsiaalprogrammides, hoiduma narkootikumidest ja alkoholist ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatute või varasemate kaaslastega, välja arvatud pereliikmed. Katseaeg kestab 21. juunini 2030 ning rikkumiste korral peab ta ülejäänud viis aastat vangistust reaalselt ära kandma.
Ringkonnakohus märkis, et kuigi kuritegu oli erakordselt raske, on Khalilov vangistuses käitunud eeskujulikult: ta lõpetas 10. ja 11. klassi, õppis eesti keelt, töötas vangla koristustöödel ning väljendas kahetsemist. Kohus leidis, et uue kuriteo risk ei ole nii suur, et tingimisi vabastamist ei võiks kaaluda.














