Muinsuskaitseamet tegi kokkuvõtte 2024. aasta märkimisväärseimatest maapõueleidudest. Saaremaalt avastati erakordselt hästi säilinud ligi 3000 aastat vana mõõk, Hiiumaalt leiti esimesed viikingiaegsed jäljed ning Lääne-Virumaalt tuli päevavalgele salapärane leid.
Lääne-Virumaalt avastati rikkalik relva- ja tööriistade kogu
2023. aasta sügisel jõudis Muinsuskaitseametini teade Lääne-Virumaal Rutja külas metsast leitud mõõgakatketest ja odaotstest. Otsinguluba omav leidja leidis lisaks kümneid muid esemeid, sealhulgas mõõgaosi, oda- ja nooleotsi, kirveid, hobuseraudu, neete ja isegi luukilde.
Leiukoha pinnas meenutas oma iseloomult varasemaid arheoloogilisi leiukomplekse nagu Kohtla ohverdamiskoht ning Alulinna ja Rikassaare relvade ja tööriistade peitvara. Et kaitsta teaduslikult olulist ala ja säilitada leide nende algses keskkonnas, võeti see 2023. aasta lõpus arheoloogilise leiukohana kaitse alla.
Suvised uuringud tõid päevavalgele haruldasi esemeid
2024. aasta suvel avasid arheoloogid nelja leiukogumi asukohad ja kaevasid välja mitmeid mõõku, oda- ning nooleotsi. Üheks erilisemaks leiuks osutus rauast anum – võimalik, et kilbikupal –, mille seest leiti kilpkonnsõlg.
Muinsuskaitseamet loodab, et ekspertiisi järel saab teada, kas tegemist on ohverdamiskoha või peitvaraga, miks need esemed sinna maeti ja kes need sinna jättis.
Virumaalt leitud pronksesemed pakuvad väärtuslikku infot minevikust
Virumaal avastati põllult metallidetektori abil põnev leid, mis koosnes omavahel põimunud käevõrudest, spiraalsõrmustest ja sõlekatketest. Leidja teavitas ametit ja kuna arvati, et seal võib veel esemeid välja tulla, otsustati alal läbi viia arheoloogilised kaevamised.
Selgus, et künnikihi all oli alles veel paar käevõru, spiraalsõrmus ja tuleraua jäänused. Need esemed pärinevad hilisrauaajast, 12.–13. sajandist. Virumaa on Eestis üks peamisi piirkondi, kus kolme traadiga keeratud käevõrud – selle ajastu üks levinumaid ehteid – on avastatud.
Leid kinnitab, et inimesed on selles piirkonnas elanud ja tegutsenud juba sajandeid.
Mündid viisid Hiiumaa viikingikaardile
2024. aasta suvel avastatud mündid kinnitavad, et Hiiumaa idarannikul asus viikingiaegsete meresõitjate jaoks tähtis sadam. See on esimene arheoloogiliselt tuvastatud muinasaja lõpu sadamakoht Hiiumaal ning ühtlasi vanim teadaolev mündileid saarel.
