Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) teatas valitsusele, et ei kooskõlasta kliimaministeeriumi ettevalmistatud metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu, kuna selles sisalduvad sätted piiravad nende hinnangul liigselt kohalike omavalitsuste otsustusõigust ja võivad takistada Eesti looduskaitse- ning kliimaeesmärkide saavutamist.
Kuigi omavalitsused tunnustavad mitut positiivset muudatust, näiteks lageraielangi maksimaalse pindala vähendamist seitsmelt hektarilt viiele, leiavad nad, et probleemsed punktid kaaluvad need üles. Liit rõhutab oma seisukohas: “Tuginedes omavalitsustelt kogutud tagasisidele ei ole eelnõu sellisel kujul võimalik kooskõlastada.”
Suurim vastuseis on suunatud eelnõus olevale nõudele, mille järgi peab vähemalt 70% metsamaast olema majandusmets. Omavalitsuste hinnangul looks see riiklik sihtarv olukorra, kus kohaliku tasandi planeerimisõigus — näiteks rohevõrgustiku tingimuste seadmine, puhkealade planeerimine või kohalike looduskaitseobjektide kaitsmine — muutub teisejärguliseks.
ELVL hoiatab, et nõue võib anda riigile võimaluse lükata tagasi üldplaneeringuid ja kohalikke kaitseotsuseid isegi siis, kui need on kogukonna seisukohast põhjendatud. Liit rõhutab, et riiklik sihtarv ei tohi muutuda argumendiks, mis surub alla kohaliku tasandi avaliku huvi, mis on planeerimissüsteemi põhialus.
EL-i poliitikad näevad ette, et 30% maismaast peaks olema kaitse all. ELVL hinnangul liigub eelnõu aga selles osas vastupidises suunas — 70% majandusmetsa säilitamise nõue võib takistada uute kaitsealade loomist.
Eelnõu seletuskiri sedastab, et majandusmetsade osakaal on Eestis juba praegu ligikaudu 70%. Liidu hinnangul tähendaks selle põhimõtte seadustamine sisuliselt olukorra külmutamist ja survet kompenseerida iga uus kaitseala täiendavate majandusmetsade leidmisega.
Majandusmetsa mõiste on sisuliselt defineerimata
ELVL kritiseerib ka seda, et nii kaalukas mõiste nagu “majandusmets” jäetakse seaduses lahtiseks ja lubatakse defineerida alles valitsuse määruses. Liit peab sellist lähenemist vastuolus olevaks hea õigusloome põhimõtetega, eriti arvestades mõiste võimalikku mõju rohevõrgustikule, kohalikele kaitsealadele ja üldplaneeringutele.
Lisaks peab ELVL eksitavaks eelnõu seletuskirjas esitatud loetelu aladest, mis majandusmetsa alla ei kuulu. Seal pole näiteks piiranguvööndeid ega hoiualasid, kus raied on piiratud, kuid siiski lubatud. Liit küsib, millist metsa üldse majandada tohib ja millise hinnaga.
Liit juhib tähelepanu ka juba aastaid teada probleemile: väljaspool tiheasustusala asuvatel elamumaadel puuduvad raietele igasugused piirangud, mis võimaldab lageraieid teha ka rohevõrgustiku tuumaladel. Eelnõu seda lünka ei lahenda, ehkki see on omavalitsuste jaoks äärmiselt oluline teema.
Kuigi seletuskirja järgi peaks eelnõu halduskoormust vähendama, näevad omavalitsused tegelikkuses töökoormuse suurenemist — uute teavitamiskohustuste, metsaregistri täiendamise ja järelevalve suurenemise tõttu.
Otsuste koondumine riigi tasandile
ELVL väljendab muret, et eelnõu rakendamine nihutaks metsa-, looduskaitse- ja planeerimisotsuseid üha enam Keskkonnaameti ja ministeeriumi kontrolli alla. Tagasisides rõhutatakse, et Keskkonnaameti mõju rohevõrgustiku ja kaitsealade üle suureneks, kohalike omavalitsuste kaalutlusruum väheneks ning suureneks oht, et kohaliku kogukonna huvid jäävad riiklike sihtide varju. Liidu hinnangul ei ole selline suund kooskõlas Eesti planeerimissüsteemi põhimõtetega, mille keskmes on kohalik avalik huvi.
Kokkuvõttes peab Eesti Linnade ja Valdade Liit eelnõusse lisatud sätteid, eriti 70% majandusmetsa nõuet, liiga ulatusliku mõjuga, et eelnõu praegusel kujul heaks kiita. Liit rõhutab oma seisukohas: “Need sätted kahjustavad kohalike omavalitsuste autonoomiat ning seavad ohtu Eesti võime täita elurikkuse, looduskaitse ja kliimaeesmärke.”
Liit ootab, et Kliimaministeerium arvestaks omavalitsuste kriitikaga ja jätkaks eelnõu täiendamist sisulisemas koostöös KOV-idega.
