Alates 2026. aastast rakendub Eestis elektritootjatele uus kohustuslik tasu, mida nimetatakse mittekasutatud tootmisvõimsuse tasuks ehk alakasutustasuks. Tasu eesmärk on parandada elektrivõrgu kasutuse efektiivsust ja vabanenud ressursi arvelt luua võimalusi uutele tootjatele.
Tasu lähtub elektrituruseaduse muudatustest, mis võeti Riigikogus vastu 2023. aastal ning täpsustati 2025. aastal. Elektrilevi teatel peavad elektritootjad kasutama vähemalt 95% oma lepingus kokkulepitud võrku antavast tootmisvõimsusest. Nõue loetakse täidetuks, kui tootmine ulatub vähemalt ühel päeval aastas, ühe 15-minutilise mõõteperioodi jooksul, 95% tasemeni.
Kui tootja ei saavuta seda nõutavat taset, rakendub aastane tasu: 38 eurot iga kasutamata kilovati kohta, millele lisandub käibemaks. Tasud esitatakse regulaarselt kord aastas.
“Broneeritud, kuid kasutamata võimsused takistavad võrgu efektiivset kasutamist ning piiravad uute liitujate võimalusi ja tingimusi. Muudatuse eesmärk on, et elektritootjad ei hoiaks elektrivõrgus kinni võimsusi, mida nad reaalselt ei kasuta. See võimaldab võrguressursside optimaalsemat jaotust ja loob võimalusi uutele liitujatele.“
Ratassepp lisas, et võrguressursside efektiivne kasutamine on eriti oluline tänases olukorras, kus huvi taastuvenergia tootmise vastu on kasvanud ja elektrivõrguga liitujaid on palju. Efektiivne kasutus vältib ebavajalikke võrguinvesteeringuid ja aitab hoida võrgutariife madalamal.
Kellele tasu rakendub?
Tasu kehtib kõigile elektritootjatele, kellel on Elektrileviga sõlmitud võrguvõimsuse leping, kuid kes tegelikult oma täismahus tootmisvõimsust ei kasuta. Arvestusperiood oleneb tootmisseadme valmimise ajast:
- Tootjad, kelle seade valmis enne 2023. aasta märtsi:
- Jälgimisperiood katab 2024. ja 2025. aasta.
- Kui kahe aasta jooksul ei ole saavutatud nõutud tootmistaset, esitatakse tasu 2026. aasta alguses kahe aasta eest korraga.
- Tootjad, kelle seade valmis pärast 2023. aasta märtsi:
- Neil on esmalt üks aasta aega päikesepargi kasutusele võtmiseks.
- Seejärel järgneb kahe-aastane jälgimisperiood.
- Tasu esitatakse peale selle perioodi lõppu.
Näide:
Kui tootja on sõlminud lepingu 10 kW võimsusega, peab ta näitama vähemalt korra aastas ühe 15-minutilise perioodi jooksul tootmisvõimsust 9,5 kW või rohkem. Kui tema maksimaalne tegelik võimsus on olnud 7 kW, loetakse alakasutuseks 3 kW ja tasu on 3 × 38 = 114 eurot (+ KM) aastas.
Kuidas tootjad saavad tasu vältida?
Tootjatel on kaks peamist võimalust:
- Toota lepingus kokkulepitud võimsusel ning kontrollida andmeid Elektrilevi iseteeninduses.
- Vähendada oma lepingulist võrguvõimsust, kui tegelikku vajadust kogu ressursi järele pole. Selleks tuleb esitada taotlus hiljemalt 31. jaanuariks 2026.
“Teavitame kõiki kliente kirja teel, keda antud tasu puudutab ja anname täpse ülevaate teemast ning vajalikud juhised,” lisas Ratassepp.
Leevendused mikrotootjatele
Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuhi Karin Maria Lehtmetsa sõnul on üle vaatamisel ka mikrotootjate ehk kuni 15 kW võimsusega elektritootjate olukord.
“Kuni 15 kW mikrotootjatele on plaanis uuest aastast teatud leevendust antud tasu rakendumise osas. Täpsemat lähenemist oleme Kliimaministeeriumi poolt hetkel välja töötamas ja ootus on, et see võiks rakenduda 2026. aasta alguses,” sõnas Lehtmets.
