Elektrilevi juht Mihkel Härm teatas, et ettevõte otsib poliitilist võimalust tõsta võrgutasu senisest kordades kõrgemaks. Selle asemel, et taotleda hinnatõusu konkurentsiametilt, soovib Elektrilevi ministri määrust, mis annaks õiguse arveid otse kahekordistada.
Ettevõte põhjendab plaani sellega, et olemasolevatest tuludest ei jätku. Täna laekub võrgutasudest ligikaudu 80 miljonit eurot, kuid Elektrilevi tahab investeerida 160 miljonit aastas. Pool summast jääb puudu ja Härmi sõnul tuleb see lihtsalt tarbijalt kätte saada, kuna riigieelarvest neile piisavalt vahendeid eraldatud ei ole.
See tähendaks, et keskmine klient peaks maksma kuus ligi 12 eurot rohkem. Härm nendib, et suurema tarbimisega majapidamised maksaksid veelgi rohkem, kuid soovitab lihtsustatult arvestada: „võrgutasu kahekordistub.“
Ettevõte ise tunnistab, et ligi 26% võrgust on juba tehnilise eluea ületanud. Samas on Elektrilevi arengukavas märgitud, et ka kümne aasta pärast tõuseb võrgutasu “vaid“ 50–60 protsenti – Härm aga leiab, et sellest ei piisa ja vaja on kiiremat tõusu.
Lisaks jääb ettevõtte jutt vastuollu kliimaministeeriumi värske arengukavaga, kus on kirjas, et elekter ja võrgutasu peaksid minema odavamaks. Härm seevastu väidab, et hind muutub odavamaks ainult juhul, kui inimesed loobuvad näiteks puu- ja gaasiküttest ja hakkavad elektrit rohkem tarbima – ehk arved lähevad suuremaks, aga teenus olevat „soodsam“.
Avalikkuses on arutatud ka seda, kas maapiirkondade inimesed peaksid maksma kõrgemat võrgutasu kui linnades elavad tarbijad. Elektrilevi väidab, et nemad seda ei poolda, sest „solidaarsusprintsiip“ tagab kõigile sama hinna. Härm toob näiteks, et kui solidaarsusest loobuda, siis linnades oleks võrgutasu poole odavam, aga maal kümme korda kallim.
Elektrilevi rõhutab, et kuigi investeeringute rahastamiseks arutatakse eri lahendusi, jääb kehtima solidaarsusprintsiip – sõltumata asukohast kehtib kõigile klientidele sama võrgutasu.
Allikas: BNS
