Euroopa Komisjon koos Euroopa Liidu kõrge esindaja Kaja Kallasega on välja töötanud uue sõjaväelise liikuvuse paketi, mille eesmärk on lihtsustada vägede, varustuse ja sõjaliste vahendite kiiret liikumist kogu Euroopas ning tugevdada liidu kaitsevalmidust.
Paketi kohaselt luuakse aastaks 2027 kogu Euroopa Liitu hõlmav sõjaväelise liikuvuse ala, mis viib koostöö mudeli sammu võrra lähemale Schengeni-laadsele süsteemile. Sellega soovitakse muuta sõjaline liikumine kiiremaks, ohutumaks ja paremini koordineerituks.
Selle saavutamiseks plaanitakse esmakordselt kehtestada üleeuroopalised ühtsed õigusnormid, mis reguleerivad sõjaväe liikumist üle riigipiiride. Eesmärk on, et vägede ja varustuse liikumiseks vajalikud load oleksid menetletud kuni kolme päeva jooksul ning toimuksid ühtlustatud tolliformaalsuste alusel.
Lisaks on kavas luua erakorralisteks olukordadeks sõjaväelise liikuvuse kiirreageerimissüsteem (EMERS). See süsteem kiirendaks menetlusi ja tagaks liidu või NATO raamistikus tegutsevatele üksustele prioriteetse juurdepääsu olulisele taristule. Samuti ajakohastatakse sõjaväelise liikuvuse koridore, tagatakse nende vastavus kahesuguse kasutusega taristu nõuetele ning tugevdakse strateegilise taristu kaitset.
Uute investeeringutega suurendatakse küberturvalisust, energiajulgeolekut ja üldist valmisolekut nii rahu- kui kriisiajal. Kavas on ka liikmesriikide omavahelise solidaarsuse ja sõjalise liikuvuse suutlikkuse kasvatamine solidaarsusreservi kaudu. Lisaks kaalutakse sõjaväelise liikuvuse digitaalse infosüsteemi loomist, mis võimaldaks paremat koordineerimist ja läbipaistvust.
Rakendamise juhtimiseks luuakse uus sõjaväelise liikuvuse töörühm ning laiendatakse TEN-T transpordivõrgustiku komitee rolli. Riigid nimetavad ka oma piiriülese sõjaväetranspordi koordinaatorid.
Sõjaväelise liikuvuse paketiga paralleelselt on Euroopa Komisjon välja töötanud kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskava. Selle eesmärk on edendada uuenduslikku kaitsetehnoloogiat, tugevdada Euroopa kaitsetööstust ning kiirendada kõrgtehnoloogiliste lahenduste jõudmist relvajõudude kasutusse.
Tegevuskava keskendub investeeringute toetamisele, süvatehnoloogia arendamisele, ettevõtetele parema juurdepääsu tagamisele ning vajalike oskuste arendamisele, et säilitada Euroopa tehnoloogiline konkurentsivõime. Samuti pööratakse tähelepanu uutele tehnoloogiatele, nagu tehisintellekt, kvantsüsteemid, droonid ja kosmoselahendused, mille roll tänapäeva lahinguväljadel järjest suureneb.
