Kuigi majandusindeksid viitavad mõõdukale paranemisele, jääb paljude Eesti perede toimetulek endiselt raskeks. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) värske juunikuu uuringu kohaselt prognoositakse 2025. aastaks 1,3-protsendilist majanduskasvu ning vähemalt viieprotsendist hinnatõusu. Samal ajal elab iga viies Eesti pere säästudest või võlgadest ning tarbijate kindlustunne püsib madal, eriti väiksema sissetulekuga elanike seas.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on aga valitsuse otsused aidanud suurendada kindlustunnet ning usaldust majanduspoliitika vastu.
„Kindlustunnet on aidanud kasvatada pikemalt ette teada olevad maksuotsused ning ettevõtete kasumimaksu ärajätmine, millega säilitame Eesti hea investeerimiskliima ja kõige konkurentsivõimelisema maksusüsteemi OECD riikide seas. Lisaks langeb järgmisel aastal keskmise palgasaajate maksukoormus, kui hakkab kehtima ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus kõikidele palgasaajatele, mis jätab aastas kuni 1500 eurot rohkem raha kätte,” selgitas Keldo.
Tema sõnul aitavad ettevõtluskeskkonda parandada ka otsused, mis kiirendavad planeeringuid, lihtsustavad aruandlust, leevendavad oskustööjõu puudust ja vähendavad bürokraatiat.
„Ükski valitsus ei ole varem nii süstemaatiliselt kaotanud vananenud või mittevajalikke nõudeid ja regulatsioone. Olgu nendeks Tööinspektsiooni ja TTJA valdkondades töökeskkonna riskianalüüside lihtsustamine vähem ohtlikel tegevusaladel või topeltlubade kaotamine raudtee-ehituses ja lõhkematerjalide veol. Need on vaid mõned näited, kus oleme koostöös ettevõtjate nõukojaga jõudsalt tegutsenud. Kõik saavad bürokraatia vähendamise edenemisel silma peal hoida valitsuse veebilehel,” lisas Keldo.
EKI direktor Peeter Raudsepp rõhutas, et kuigi majandusolukord on tehniliselt paranenud, püsime endiselt stagflatsioonis – hinnad kasvavad kiiremini kui naaberriikides
„Juunikuus langes Euroopa Liidu madalaimale tasemele meie majandususaldusindeks. Tarbijate kindlustunne on jätkuvalt madal, eriti madalama sissetulekuga inimeste seas. Samas on ettevõtjate hinnang valitsuse majanduspoliitikale paranenud – rohkem ollakse neutraalsel positsioonil ja oodatakse konkreetseid tulemusi,” märkis Raudsepp.
Tarbijate kindlustunnet mõjutavad jätkuvalt hinnatõus, maksukoormus ja geopoliitilised pinged. Perede rahaline olukord on jäänud sarnaseks – 42 protsenti peredest suutis juunis säästa, ent iga viies pere elab säästudest või võlgade arvelt.
EKI toidukorvi maksumus tõusis teises kvartalis 2,8 protsenti ning võrreldes eelmise aasta juuniga 7,7 protsenti. Enim kallinesid kohv ning puu- ja juurviljad, odavnesid suhkur, kohupiim ja kartul.
Prognoositakse töötuse suurenemist
2025. aastal prognoosib EKI palgakasvu aeglustumist, keskmist bruotpalka 2090 eurot, sh reaalkasvu ca 1%, SKP kasvu 1,3% püsivhindades, hinnatõusu vähemalt 5%, töötuse määra suurenemist kuni 7,8%, eksporti mahus 19,4 miljardit eurot ja importi 22,5 miljardit eurot. Töötleva tööstuse toodang võib kasvada 3 protsenti.
EKI viib regulaarselt läbi konjunktuuriuuringuid, milles osalevad majanduseksperdid ja ettevõtjad üle Eesti, hinnates majanduse hetkeseisu ja tulevikuväljavaateid.
